Seda aitavad saavutada nii moodsaimad masinad ja GPS-seadmed kui hoolega täidetavad Exceli tabelid, et igal ajahetkel oleks kontroll igal põllul toimuva üle.
Crocus OÜ kasvatab Kostiveres minimaalse tehnika ja töötajate arvuga peamiselt vilja, kasutades maksimaalselt ära kõige moodsamat tehnoloogiat.
Ettevõte on tegutsenud juba 1992. aastast, mis on Eesti tingimustes päris pikk aeg. Andres töötas pikalt riigiametis kõrgetel kohtadel ning aitas selle kõrvalt pere-ettevõttel ka põllutöid teha. Algul peeti peale viljakasvatuse ka 300-pealist piimakarja, ent pärast pereisa lahkumist 2003. aastal müüdi loomad maha.
USKUMATUD MULLAD JA EFEKTIIVNE TÖÖ. Crocus OÜ-l pole maid palju – 730 hektari ringis. „Ligi 600 hektaril kasvatame teravilja, rapsi ja veidi uba,“ räägib ettevõtte agronoom Hendrik Salm. „Teraviljakasvatuseks ebasobivatel maadel toodame ruloonsilo.“
Mullastiku mõistes on Kostivere huvitav koht. „See sobiks tudengite õppebaasiks,“ muigab Hendrik. „Ettevõtte põldude mullastik on väga kirju. Vahelduvad nii mullatüübid kui ka lõimised ning seda tihti ühe põllu lõikes. Ühe 20-hektarilise põllu peal võib meil olla viis erinevat mullatüüpi ning neli erinevat lõimist.“ Ent Kostivere meeste saagid pole laita – sel aastal on teravilja keskmine saagikus ligi 6 tonni hektari kohta.
Täna on Crocus OÜs kolm töötajat ja kuumal hooajalgi on abikäsi kasutatud üsna vähe – vaid 70 töötunni ringis. Andres ütleb, et Eestis ongi töö efektiivsus suurem kui mujal ja kindlasti on meil ettevõtteid, kus töötatakse tõhusamaltki. Ent näiteks sakslastest külalistele avaldas selline sujuv ühe kombaini ja kolme mehega töökorraldus muljet küll.
MASINAPARK TÖÖTAB KUNI JAKSAB. Meestel on masinate näol abiks kolm traktorit, veoauto, kombain, taimekaitseprits ja ekskavaator.
Kahe uue traktori kõrval toimetab ka Kirovets aastast 1982. „Võiks ju arvata, et sellega saab ainult „retropühapäeva“ teha, aga kaine arvutus näitab, et täna saadaolevaist 300 hj masinaist on see kõige soodsam,“ ütleb Andres. „Kui tema turuhind on maksimaalselt 20 000 eurot, siis selle raha eest ei saa teist samaväärset traktorit, millega annaks ka tööd teha. Meil ei tasu teda müüa.“
Kostivere mehed on Kirovetsi täiustanud, näiteks pannud kabiini õhkistme ja randaali kõrguse hoidmise mehaanilise indikaatori. Ent ikkagi pole töötingimused just tänapäevased: kabiinis läheb jube palavaks, sest käigukast kütab mis hirmus. Samuti on müra lausa üle mõistuse. Kõrvaklapid on kohustuslikud. „Mina ise sõidangi temaga kõige rohkem,“ muheleb Andres.
PRUUGITUD MASINATE TURG TUNDUB EBAÕIGLANE. Uuema tehnika liisimisel eelistab Andres sõlmida pigem lühemaid lepinguid, mille lõppedes on riist 100% tema omanduses ja sellega saab veel aastaid tööd edasi teha. „Minu meelest ei saa Eesti kasutatud masinate turul hästihoitud tehnika eest head hinda,“ ütleb ta. „Kui näiteks John Deere’i traktor maksab uuena 130-140 tuhat, aga viie aasta pärast pakutakse selle eest 50 tuhat, siis ma mõtlen tõsiselt, et kas on mõtet müüa? Kulu tuleb metsik, kui töötunni hinda vaatad. Kui suudad viie aastaga 8-9000 tundi ette kerida, siis oleks see mõistlik. Aga 3500-4000 tunniga ei ole mõtet, kui 60-70% hinnast alla läheb.“
Tegelikult on meil siiski üks traktor puudu praegu, mõtiskleb Andres: „Vajadus tuleb eelkõige suvel kätte, kus John Deere on hõivatud taimekaitse ning väetamistöödega. Siloteo jaoks napib masinat. Kombaini peaks ka uuendama, aga selle hind tõuseb 6-10 % aastas. Kui meil oli 2013 uue kombaini hind umbes 280 000, siis täna peaksime maksma juba ligi 430 000 - müstika, nii kiiresti läheb hind eest ära. Omaaegse hea masina eest ei taheta enam kuigi palju maksta. Ometi ostsime omal ajal tippvarustuses kombaini, neljarattaveoga. Ka kõige märjemal sügisel oleme oma vilja kätte saanud. Esimesel aastal oli kuiv, aga juba teisel tööaastal suutsime koristada märgadest kohtadest nii palju, et ei jäänud vilja üldse maha ja teenisime vedava silla raha tasa.“
UUS ON PAREM TÄNU TEHNOLOOGIALE. Masinaid tuleb tänapäeval uuendada pigem sellepärast, et tehnoloogiad uuenevad, ütleb Andres ja jõuab nõnda oma lemmikteema juurde. „Eesti riik võiks traktori ostu toetamise kõrval mõelda tõsiselt ka GPS-süsteemi ostu toetamisele,“ ütleb ta. Andrese ettevõttes on kõigil traktoritel ja kombainil peal GPS-seadmeid ning neid kasutatakse palju ja läbimõeldult. Ta räägib pikalt, kuidas on võimalik GPSi kasutades efektiivust kasvatada, ehkki GPS ise pole sugugi odav – neil on kulunud kolme aparaadi peale ligi 55 tuhat eurot. Lisaks kasutusmugavus – töömehel, kes arvas, et saab ilma hakkama, kulus vaid üks tööpäev GPSiga masinal, et ta ilma selleta enam tööd teha ei taha.
Kombaini saagikaartidest on põldude saagikuse analüüsimisel samuti palju abi, ehkki erinevate firmade tehnoloogiate üksteisega ühenduma panemine on paras peavalu. Hendrik kasutab lisaks platvormi nimega OneSoil ja ütleb, et asja süvenedes saab sellestki palju üldisemat vajalikku infot kätte.
Nutikamatest võimalustest kasutab Hendrik veel Kverneland Geospread’iga muutnormiga väetamist, mis Kostivere põldude eelpool kirjeldatud iseärasusi arvestades on oluline. Nii saab olemasolevat väetist otstarbekamalt kasutada.
PÕLLUKAART HOIAB KULU KONTROLLI ALL. „Meie ülesanne ei ole saada rekordsaaki, vaid võimalikult suurt kasumit hektari kohta,“ ütleb Andres ja võtab lahti Exceli tabeli. „See on põlluraamat, kus kõik tehtu kirjas: kui palju maksab töö ja mis oli parasjagu paagis, nii saame kulud hektari kohta ja kulud kokku. Hooaja vältel on tabelis saagiprognoos, mille vastu hektarikulusid võrdleme. Saagiaasta lõpuks panen kirja saagi ja mis hinnaga ma selle müüsin, siis näen täpselt, kui palju olen teeninud tulu ja kui palju kasumit. Näiteks selle põllu kohta olen teeninud 13 000 eurot tulu ja sellest kasum on 4000 eurot, mis teeb 200 eurot hektari kohta. Muidugi pole kõik põllud nii head, aga kokku annab ikka võimaluse ellu jääda. Pole see Excel iseenesest midagi erilist, aga VitalFieldsile ja eAgronomile ma olen näidanud seda tabelit ja selgitanud, miks ma eelistan oma lahendust.“
„Minu mõte on see, et ma suudaksin majandada nulli ja et toetus jääks investeeringuks,“ selgitab Andres.
Ehkki Crocuse mullad on üsna õhukesed ja väga eritüübilised, nentis Agricon neid üle vaadates, et põldude tervis on päris hea. „See on saavutatud tänu tahkele kanasõnnikule, mida võimalikult sagedasti põldudele laotame,“ ütleb Andres. „Kasutame Lätis toodetud ketastega laotajat, millega laotusnorm on umbes 10-15 tonni hektarile. Selle töölaius on 15 meetrit ja laotusühtlus on selle juures väga hea.“
TAIMEKAITSEPRITSIDE TULEVIK JUBA TÄNA. Kostivere meeste moodsaim masin on taimekaitseprits Horsch Leeb 6 GS, mida on käinud vaatamas kolleegid nii lähemalt kui kaugemalt. Mõistetav ka, sest innovatiivne riist ei maksa mitte vähe ja enne selle soetamist tahaks teiste kasutajate kogemust kuulda. Omal ajal oli see üsna haruldane – neid oli vast Eestis toona vaid neli-viis.
„Läksime üle vedelväetiste kasutamisele ja vana prits jäi suurenenud töömahu juures lihtsalt väikeseks,“ ütleb Hendrik. „Kaalusime erinevate tootjate mudeleid, ka iseliikuvaid, kuid lõpuks sai määravaks, et see Horschi mudel on selgelt teistest innovaatilisem.“ Iseliikuv prits sobib pigem suurematele ettevõtetele, kus see on kogu aeg töös.
Leeb’i pritsi peamised eelised on kokku võetavad mõne sõnaga – töökvaliteet ja kasutusmugavus. „Alustame poomist,“ ütleb Hendrik. „See on 30 meetrit lai ja selle neli kõrgusandurit ning aktiivne poomi juhtimine hoiavad poomi väga stabiilsena. Kuid põhiline on tema pihustite süsteem, mille saad tellida nii-öelda rätsepatööna vastavalt oma vajadustele.“
Kostivere mehed tellisid tippvariandi, 4-2 pihustisüsteemi.Kui tavapärasel pritsil on iga 50 cm tagant kasutusel 1 pihusti, tähendab see, et 30-meetrise töölaiuse juures on pritsil 60 pihustit. Leebi 4-2 süsteem tähendab, et iga 50 cm tagant on 4 pihustiga pihustiplokk ja iga 25 cm tagant on 2 pihustiga pihustiplokk. Nii on 30 meetrise töölaiuse juures pritsil küljes 360 pihustit. „Saame kasutada palju erinevaid pihusteid ja pihustikombinatsioone,“ selgitab Hendrik. „Meie prits on komplekteeritud TeeJeti pihustitega – üks komplekt vedelväetiste pihusteid (SJ7vr 50 cm), kaks komplekti süsteemsete taimekaitsevahendite pritsimiseks (AI 50 cm, AI+AITTJ 25 cm) ning üks komplekt kontaktsete insektitsiide pritsimiseks (AIXR 25 cm).“
Kui pritsi liikumiskiirus suureneb, siis tavapärane prits tõstab survet ja pihustab vedeliku peenemateks piiskadeks, suurendades nii tuuletriivi tekkimise võimalust. Leeb aga lülitab kiiruse suurenedes ümber suurema tootlikkusega pihustitele või pihustikombinatsioonile, hoides nii pritsimisrõhku optimaalsena. Selline tehnoloogia aitab vähendada triivi ning lisab põllul liikumiskiiruse valikul paindlikkust. Sõltuvalt kasutatavatest pihustitest või pihustite kombinatsioonist muudab prits ka automaatselt poomi töökõrgust. Kui kasutusel on 50 cm vahedega asetsevad pihustid, on töökõrguseks 50 cm ja 25 cm vahedega pihustite puhul vastavalt 25-30 cm.
„Süsteemsete toimeainete pritsimisel kasutame väiksemal kiirusel 50 cm vahega asetsevaid pihusteid. Kiiruse suurenedes lülitab prits ennast ümber pihustikombinatsioonile, kus iga 50 cm järel üksiklehvik-pihusti ja iga 25 cm järel kaksiklehvik,“ jätkab Hendrik. „Poomi töökõrguse juures 25-30 cm pritsivad kaks pihustit lehvikusse ja kolmas pritsib kahe lehviku vahelt läbi ehk sisuliselt katab töölahus taimikut kolme erineva suuna alt. Isegi suure töökiiruse juures annab see väga hea katvuse.“ Poomi väga madal ning stabiilne asend minimeerib ka triivi tekkimise ohtu ja kindlustab taimekaitsevahendi jõudmise sihtmärgini.
30-meetrise poomi peale on 18 eraldi juhitavat sektsiooni. Lisaks - kui tavaliselt tähendab pihustite ümber lülitamine väljas kolmikute keeramist, siis Horschi pritsi puhul on lahendus lihtne. Võtad kabiinis ekraanilt seadete menüü lahti, aktiveerid sobivad pihustid ja alustad tööd.
KIIRUS LOEB. Tootlikkus on pritsimise juures väga oluline, sest nii vähese tuulega päevi, mida selleks tööks vaja, pole Eestis palju. Eriti üsna mere lähedal, kus asuvad Kostivere põllud. Päevaseks töömahuks olenevalt põldude suurustest ja muudest faktoritest võib arvestada 150 -200 ha. Kokku arvestab Hendrik Leeb’i aastaseks kasutusmahuks kuni 3500 ha.
VEEL PLUSSE. Kostivere Leeb’ile telliti suurimad saadaolevad rattad läbimõõduga 2,05 meetrit ning masina suurepärane kaalujaotus pritsi ning traktori vahel viivad põllutallamise miinimumini. Leeb’i roostevabast metallist paak on jaotatud vaheseintega väiksemateks osadeks – nii on see liikluses stabiilne ega kipu järskudel pööretel või äkkpidurdusel tasakaalu kaotama, isegi poolenisti täidetud paagiga.
Masina kliirens on 85 cm ja selle põhja all on sile roostevaba plaat. Ka John Deere’i traktor, mis pritsi veab, on põhja alt üsna tasane. „Tehes näiteks talirapsi valgemädaniku tõrjet kiirusega 11-12 km/h, on tulemus vägagi hea – taimiku kahjustused on minimaalsed,“ ütleb Hendrik.
Leeb’i paagi saab ka väga kiiresti täis – ning täpselt nii palju, kui vaja. „Kui tavapärane prits tõmbab membraanpumbaga paaki umbes 250-300 liitrit minutis, siis Leeb kasutab tsenrifugaalpumpa, mistõttu on täitmine väga kiire – 1000 liitrit minutis.,“ ütleb Hendrik. Pritsil on kasutusel ka automaatne täitmisfunktsioon, nii saab paaki lasta täpselt soovitud koguse.
„Poomi laiad kasutusvõimalused, kasutusmugavus, pritsimiskvaliteet ja kõrge tootlikkus,“ võtab Hendrik kokku põhjused, miks peaks põllumees just sellist taimekaitsepritsi eelistama. „Efektiivsus on ju sageli võtmetähtsusega – kui vajalike töid õigel ajal tehtud ei saa, oled saagis juba ette kaotanud.“
Fotod Aivar Kullamaa
Artikkel on ilmunud Profi Eesti 2019. aasta oktoobrinumbris.
