Profi autopäev: proovisõit ERMi ukse all

Fotod: Aivar Kullamaa

Siinkohal võib lugejal tekkida küsimus, kes need „meie“ õieti on. Õige vastus on OÜ Baltic Publishing Group – ettevõte, mis annab Eestis välja ajakirju Profi ja What Car? – ja nimetatud käitise partnerid, kes tõid üheskoos kohale peaaegu 40 uut sõidukit, mis tangituna ja pestuna proovisõitjaid ootasid. Kokku sai enam kui kirju seltskond ja ehkki rõske ja külm ilm ei soosinud väliürituse pidamist, käis nende kahe päeva sees roolide tagant läbi hulk sõitjaid ning võisime olla tunnistajaks paari ostutehingu sõlmimisele.

Tegelikult isegi enama, sest viimase lubas ära vormistada üks meiega muljeid jaganud proovisõitjatest niipea, kui ta pikast töölähetusest tagasi kodus on. Järgnevalt toome teieni üritusest osa võtnud sõidukite põgusa kirjelduse koos osalejate muljetega, ent kõigepealt olgu lisaks külastajatele tänatud veel SEB Pank, Makita esindaja, autod välja pannud esindused ja Tartu offroad-klubi, tänu kelle pingutustele mõlemad proovisõidupäevad võimalikuks said. Esimese ja kõige olulisema sammuga on hakkama saadud ja loodetavasti on tegu uue traditsiooni sünniga.

Vaieldamatuteks lemmikuteks…

… kujunesid kolm John Deere-i UTV-sõidukit Gator, mis veidi meenutavad ülekasvanud ATV-d, millel juhtraua asemel rool pluss turvasõrestikuga kabiin – soovi korral ka koos klaaside ja ustega – ja mis viimastest märgatavalt mitmekülgsemad ning toekamad. Proovisõidupäeval olid kõigi huviliste käsutuses kahekohaline XUV590M ja kolmekohalise kabiiniga mudelid XUV835M ja XUV865M, mida esitlevatel müügimeestel polnud aega ninagi pühkida, sest sõidusoovijaid jagus hoolimata külmast isegi klaasideta kabiiniga versiooni tarbeks. 

Ja kuigi tegu on esmalt tööriistadega, mis aitavad laudas vahekäiku puhtaks lükata, jahimehel looma metsast välja vedada, on abiks kommunaalteenistuses jne, olid need kolm antud üritusel hea tuju maaletoojateks, läbides mängeldes ka porimülkaks muutunud off-road-raja raskema poole. Nende masinate mitmekülgsust tõestas ka üks punaseks võõbatud Gator, mis anti pärast üritust üle päästeametile, samuti viitas UTV-de asisele poolele mudeli XUV865M diiselmootor (17 kW/22,9 hj) ning korralik kandevõime (680 kg).

Sõiduautode sektsioon

Lähtuvalt põhiürituse iseloomust tuli sõiduautode valikul maasturitele ja linnamaasturitele alla vanduda, ent klassikalistest sõiduautodest olid esindatud surugaasil töötav Škoda Octavia, Škoda Superb, Toyota Corolla (nii sedaani kui universaalina) ja Toyota Camry. Meie ürituse kontekstis mahuvad sellesse jaotusesse ka Peugeot Rifter ja linnamaasturid, mida esindasid Audi e-tron, Audi Q7, BMW X1, BMW X5, Dodge Durango, Jeep Compass ja Jeep Renegade, Land Rover Discovery Sport, Mazda CX-5, Mercedes-Benz GLE, Škoda Kamiq, Škoda Karoq ning Škoda Kodiaq ja Volkswagen Tiguan koos Toyota värskeima linnamaasturiga RAV4.

Enamat uudisväärtust omasid viimaste seas enne üritust Eestisse jõudnud Škoda Kamiq, uuendatud Renegade ja Toyota RAV4, mida pakutakse nüüd sõltumata ajamitüübist ka nelikveolistena. Omaette kurioosumina tuleks ära märkida ka luksuslik 5,7-liitrist V8-jõuallikat omav seitsmekohaline Dodge Durango R/T, sest pole päris igapäevane, et kaupmees oma elu nii raskesti müüdava auto kilomeetrilugejale valu andes keerulisemaks teeb. Ebaharilikuna näis ka tavamudelist kõrgema kliirensiga nelikveolise Peugeot Partneri olemasolu, mis sarnaselt Gatoritele ehk suurima üllatuse valmistas.

Nihkume maasturite manu

Viimaseid esindasid vanad tuttavad, nagu jätkuvasti hästi kaubaks minev Toyota Land Cruiser, Jeep Grand Cherokee ja snoobilikku silma rõõmustav Land Rover Discovery, mille asümmeetriline tagaluuk siiamaani silmi hõõruma paneb. Sarnaselt Gatori müügimeestele ei antud asu ka neile United Motorsi töötajatele, kes nihelesid võimsa ottomootoriga (199 kW/265 hj) varustatud Jeep Wrangleri kõrvalistmel, millest sai lisaks Ford Ranger Raptorile, Volkswagen Amarokile ja Dodge RAM 1500-le üleüldine lemmik proovisõitjate seas.

Asisemaid tööloomi esindasid Nissan Navara ja nüüdsama uue välimuse saanud Mitsubishi L200, mille saatuseks on nohisedes tööd teha ning millest räägitakse vaid siis, kuid neid võrreldakse millegi kallima ja võimekamaga. Nagu näiteks numbri võrra suuremate Dodge-i väikeveokitega RAM 1500, mis kehtestavad tõesti omaette standardid nii ruumikuses kui ka sõidumugavuses, aga paraku ka joomakommetes. Viimaste pärssimiseks soovitavad kaupmehed kasutada gaasiseadet, mis võimaldavat kütusearved kahega jagada, kuid vajab kindlasti korrapärast hooldust.

Me pole tarbesõidukitega veel ühel pool

Nissan Navarat sai proovida veel Mercedes-Benzi X-klassina ja loomulikult oli kohal mõlema vihaseim konkurent, ammutuntud Toyota Hilux. „Kastikate“ jaotuses röövisid põhitähelepanu aga Dodge RAM 1500, Ford Ranger Raptor ja Volkswagen Amarok, millest teise omapäraks on ülejäänutest suutlikum ja kergemat sorti maastikul kiiremat sõitu võimaldav vedrustus ning kolmandal konkurentidest suurema töömahuga võimas jõuallikas. Esimesel päeval oli Amaroki kõrval peaaegu pidev järjekord ja seda autot nähti platsil sama palju kui viirastust.

Proovisõidukite hulgas võis kohata veel mõnda kaubikut, mille hulka kuulusid lisaks nimetatud Peugeot Partnerile veel Fiat Doblo, Toyota Proace, Toyota Proace Verso, Mercedes-Benz V-klass ja pika kerega Volkswagen Crafter (L2/H3), mida vedas 130 kW arendav turbodiisel. Neid autosid ei väntsutatud nii palju kui ülejäänuid, aga lähem uurimine ei tuvastanud sammalt nendegi rehvidel. Rõõmsaid nägusid õnnestus näha üksjagu ja tõenäoliselt on lugeja juba tähele pannud, et toome siin-seal ära ka proovisõitjate muljed, keda meil rooli tagant maha tulles kinni nabida õnnestus. Sellest ka pealkirja valik loo alguses.

Sten K

Land Rover Discovery

„Tegin proovisõitu kahe autoga, millest esimeseks oli Land Rover Discovery 3,0 SD6 ja teiseks Mercedes-Benz GLE 350 d 4Matic. Minu maitse jaoks oli meeldivama välimusega Land Rover, kuna see on mehelikum ja jõulisem. Kuid autodesse sisse vaadates muutub olukord vastupidiseks, sest Mercedesel on üks ilusamaid armatuurlaudu, mida ma kunagi näinud olen ja ka ülejäänud interjöör oli tipp-topp. Land Roveri sõitjateruum on küll kvaliteetselt viimistletud – eriti nahaga kaetud armatuurlaud –, kuid mitte nii moodsa ilmega, olles justkui pisut ajahambast puretud. Teisalt olid just Land Roveri istmed toekad ja mõnusalt pehmed ning auto interjöör on palju vaiksem kui Mercedeses. Land Rover sobib hästi maale või maakodu omavatele inimestele, sest see kohmakavõitu auto on väga võimeka vedrustusega ja ronib kehvades oludes jõuliselt. Tuntavalt sportlikuma olekuga GLE on aga parem valik maanteedele ja linnaoludesse, kuid kohad, millest Discovery end veel läbi „närib“, jätaksin GLE roolis heaga rahule. Mulle meeldisid mõlemad autod, aga ideaalse saaks ehk mõlema masina parimaid külgi kokku sulatades.“

Argo L

Toyota Corolla

„Sõitsin messi raames uue hübriidajamiga Corollaga, sest kasutan ise selle mudeli 2015. aastast pärinevat eelkäijat, millega olen läbinud tänaseks 150 000 üsna murevaba kilomeetrit. Esmalt jäi silma see, et kogu armatuurlaua kujundust on oluliselt muudetud ja uuenenud oli ka näidikuplokk. Keskkonsoolil olev ekraan mõjus küll pisut harjumatuna, sest see ei sobitunud hästi ülejäänuga, sellel olid laiad mustad ääred ja pildi kvaliteet võinuks samuti parem olla. Sõitma minnes oli aga meeldivaks üllatuseks vaikne interjöör, sest vanem versioon laseb maanteel nii palju rehvimüra autosse, et vabakäe-telefoni on ebamugav kasutada. Automaatkäigukast töötas mugavalt ja ehkki kokkuvõttes ei pakkunud auto küll mingeid erilisi emotsioone, poleks mul ka selle vastu midagi, kui peaksin järgmised 150 000 km mõne seesuguse Corolla roolis veetma.“

Malle V

Toyota Camry

„Hübriidajamiga Camry jättis hea mulje, tegu on mugava linnaautoga. Sõitjate ruum on kena kujundusega ja piisavalt ruumikas, kiirendus sujuv ning ühtlane ja kiita tuleb ka head tõmmet ja auto head juhitavust.“

Meelis M

Škoda Kodiaq Scout

„Suur, vaikne ja saksapärane auto ja kui sellised meeldivad, siis oleksid justkui koju jõudnud. Mulle hakkas see auto tõsiselt meeldima ja tõenäoliselt ostan ühe lähiajal endalegi, kaheliitrise diiselmootoriga.“

Ainar P

Audi e-tron

„Kokkupuude Audiga oli huvitav kogemus. Tegemist on uuendusliku sõiduvahendiga, mille juures on kasutusel lahendused, mida võis seni näha vaid ideeautodel (kaamerad välispeeglite asemel, nende pilti edastavad monitorid uksepolstritel jne). Audile kohaselt jättis see auto väga kvaliteetse mulje, sõit oli mugav ja auto vaikne ning eriti nauditav oli e-troni kiirendus, ent auto hinda ja sõiduulatust kuuldes asendus esialgne vaimustus mõttega „miks mul midagi seesugust vaja peaks minema?“ Minu meelest ta majapidamisse ainsaks autoks ei sobi – eriti juhul, kui peate läbima pikki vahemaid – ja elektriautode tehnoloogial tuleb veel tublisti areneda nii madalamate hindade kui ka akuplokkide eluea ja laadimiskiiruse osas.“

Inga L

Škoda Karoq ja Kodiaq 

„Sõitsin muuhulgas kahe Škodaga, mille hulgast oleks minu esmaseks valikuks Karoq. See on väga ilus nii väljast kui ka seestpoolt, suure pakiruumi ja hea minekuga ning kõiki neid häid omadusi täiendavad veel mugav sõit ja väike kütusekulu. Suuremat autot võiks samamoodi iseloomustada, aga kuna Karoq tuleb kätte sood­samalt, siis milleks kulutada rohkem?“

Ülle M

Mercedes-Benz GLE

„Sõitsin mitme autoga ja minu süda kuulub neist Mercedesele. Linnas näis proovitud Jeep Wrangler pisut suur ja kohmakas, kuid GLE oli minu jaoks paraja suurusega ja auto varustusse kuulunud parkimiskaamera tegi manööverdamise väga mugavaks. Eelistan automaatkäigukastiga autosid ja kõigi proovitud sõidukite seas tõusis GLE esile tänu suurepärasele sõidumugavusele.“

Andres J

Toyota Land Cruiser

„Kaasaegse ja samas pisut arhailise kujundusega maastur, mis mõjub tõeliselt majesteetliku autona. Väga lihtne oleks öelda lihtsalt mugav auto, aga Land Cruiseri korral moodustub see mitmetest õnnestunud teguritest, nagu hubane juhiasend, ergonoomiliselt kujundatud keskkonsool ja kergesti mõistetavad näidikud, mida täiendab auto suur kogu ja turvavarustus, mistõttu sõit mitte ainult ei näi turvalisena, vaid seda ka on. Automaatkäigukast töötab kiiduväärse sujuvusega, turvalisust sisendavale muljele aitavad kaasa korraliku momendiga mootor ja vedrustus, mis tagab mugava sõidu nii maanteel kui ka maastikul. See on mugav ja turvaline auto.“

Karl-Joosep L

John Deere XUV835M ja XUV865M

„Mõlema masina korral avaldas enam muljet nende läbivus ja seda hoolimata suhteliselt tagasihoidlikust kliirensist (mõlemal 284 mm). Lisaks olid mõlemad masinad varustatud kinniste köetavate kolmekohaliste kabiinidega, mis lisab kasutusmugavust. Tänu sõltumatule vedrustusele oli maastikul kulgemine sujuv ja bensiinimootoriga versiooni (XUV835M) kiirendus oli märgatavalt teravam. Lisaks tundus ka selle kabiin vaiksem olevat, aga muus osas olid need mõlemad üsna sarnased sõidukid.“

Anti R

John Deere XUV835M ja XUV865M

„Need kaks olid justkui enne sajandivahetust koostatud Unimogid, ainult et väiksemad, väledamad ja oluliselt moodsamad, Variaatorkäigukast (CVT) reageeris üsna aeglaselt, mistõttu oli kiireks edenemiseks vaja gaasipedaal põrandasse vajutada, mida sai ka korduvalt tehtud, Diiselmootoriga versioonil jäi puudu äkilisusest ja see oli bensiinimootoriga Gatorist tunduvalt uimasem. 3500 p/min näis diiselmootori korral olevat ka kõvasti lärmakam kui bensiinimootori 5200 p/min, ent proovitud tõusust läks diisliga variant üles vaid kerge hoovõtu järel, samas kui ottomootoriga Gatoris tuli samas paigas kasutada juba aeglusti abi. Raskem maastikurada oli mõlemaga vaid tagaveo najal läbitav, kui hoogu liialt maha ei lasknud; aeglasemal kulgemisel piisas ka nelikveost ja diferentsiaali lukustamiseks puudus vajadus. Nende näol on tegu eelkõige töömasinatega, aga seesuguse klaasitud kabiini omava Gatoriga võiks edukalt osaleda ka tavaliikluses.“

Helerin H

Volkswagen Amarok

Olen juba pikka aega tahtnud proovida Volkswagen Amarokki, sest olen küll kokku puutunud Toyota Hiluxiga, ent Amarok näis alati millegi sootuks põnevamana. Autot nähes ei pidanud pettuma ja juba autosse sisenedes võis veenduda, et kõiki selliseid veokeid ei pea pinkidega varustama, sest on võimalik pakkuda ka midagi palju mugavamat. Auto loojad on osanud arvestada eurooplaste mõõtudega ja suureks plussiks oli ka hea kujundus ja läbimõeldud juhtseadmete paigutus. Proovisõiduk oli varustatud kolmeliitrise diiselmootori (V6, 190 kW) ja üheksakäigulise automaatkäigukastiga ning mootori võimsust võis tunnetada juba alates esimestest meetritest. Julge vaid pedaal alla suruda ja sa tunned, kuidas istmed sind endasse haaravad... Amaroki parameetreid vaadates on mõistlik ka auto kütusekulu ja ehkki seda pakutakse esmalt kui töösõidukit, võiksin mina kasutada teda ka sõiduauto asemel igapäevase autona.“

Kristo B

Volkswagen Amarok

„Juba autosse sisenedes oli kohe tunda, et tegu on Saksa autoga. 190 kW arendav mootor oli super, möödasõitudel sellega juba hätta ei jää ja niisuguse auto roolis võiks katta ka pikki vahemaid. Aga ilmselt kahekesi, sest teine istmerida pole tõenäoliselt mõeldud pikemateks reisideks. Prooviauto oli väga hea varustusega ega jäänud hätta ka maastikurajal, sest maastikusõidurežiim ja diferentsiaalilukud olid oma ülesannete kõrgusel. Põllumehele oleks see mugav tööriist, seda enam et 150 kW arendav versioon tuleb kätte vähem kui neljakümne tuhande euroga.

Mart J

Jeep Wrangler

„Mul on hea meel, et mul õnnestus vaatamata tihedale ajagraafikule lõpuks ka Jeep Wrangler ära proovida. Mulle meeldivad võimekad autod, need peavad head olema linnatänaval ja maastikul ning Wrangler seda kindlasti ka on. Ettevalmistatud rada sobis tõsisemaks testiks, aga Wrangler läbis sellest suurema osa ilma sisse lülitatud esisillata. Olen ka paarkümmend aastat tagasi Wranglerit proovinud, aga tänane auto on hoopis teisest klassist pärinev „pill“. Seda nii kujunduse kui ka võimekuse osas, ehkki prooviautot liigutas suhteliselt väikese töömahuga bensiinimootor. Auto oli hea!“

Ainar P

Dodge RAM 1500

„Nii nagu Ameerika autole kohane, jättis seegi „tööloom“ võimsa mulje. Tal on ruumikas interjöör – ka teises reas – ning rooli taga oli mõnus ja mugav olemine. Õhkvedrustus hoolitseb pehme sõidu eest ja mulle meeldis ka sõitjateruumi detailide „kauboilik“ kujundus. RAM on küll suur ja raske, kuid antud juhul ei tekitanud see võõristust, vaid pigem lisas kindlustunnet. 5,7-liitrine Hemi tegi oma tööd ausalt, gaasipedaali muljudes hakkas see autot väga nobedalt edasi liigutama ja kaasnev möiratus paneb kõigil kuulajatel südame kiiremini põksuma. Kütusekulu!? Las see jääda, pealegi saab neile autodele paigaldada fännide vihastamiseks ka gaasiseadme. Minu jaoks oli Longhorn-varustuses RAM platsil kõige huvitavam auto ja see tunne ei muutunud ka pärast mitmete proovisõitude tegemist.“

Tanel T

Dodge Ram 1500 Longhorn

„Mina leidsin proovisõidukite hulgast endale unistuste auto, mida olin pidanud seni liialt suureks ja meie teedele ebasobivaks. Tänaste autode hulgast on raske leida midagi sellist, mis tekitaks vau-efekti, aga valge õhkvedrustusega Ram sai sellega kohe hakkama. Alates külje alt välja hüppavast elektrilisest astmelauast lõpetades sõitjateruumi kujunduse, viimistlustaseme ja kvaliteediga. Unustage konservatiivsed Saksa autod ja Ida poolt tulevad sõidukid, aeg on vaadata Lääne poole. Ja kui te peaks veel kahtlema, siis aitab otsuse langetada viis, mismoodi 5,7-liitrine V8 seda „Titanicut“ edasi viib. Kuna autole oli paigaldatud ka gaasiseade, siis saab 100 km sõidetud umbes kaheksa euro eest, mis on odavam ka diiselmootoritega analoogidest. Mina igatahes alustan vajamineva 73 000 euro kogumist.

Anti R

Ford Ranger Raptor

„See masin andis proovisõidul kohe tunda, et autos on peidus enam kui välimuse ja arvude põhjal eeldada võiks. Keskmisest võimsam diiselmootor, kiire automaatkäigukast ja tavasõiduks pakutav tagavedu äratasid minus rullnoka niipea, kui mudasel platsil gaasipedaali esimest korda põrandasse vajutasin. Kiirendust jagub masinal piisavalt, arvud kasvavad spidomeetril pädevas tempos ja kolmest tuhandest pöördest ülevalpool hakkab mootor meeldivalt urisema, mis oli tore vaheldus tavapärasele diisliklõbinale. Suured küljepeeglid annavad ümbritsevast hea ettekujutuse ja auto interjöör jättis sportliku mulje. Nahaga kaetud rooliratas on paksu ja käepärase võruga ning sama materjaliga viimistletud istmed hoidsid sõitjat kui ema süles, aga polnud seejuures liialt pehmed. Maastikurada oli kergemat sorti ja Raptor läbis sellest enam kui poole vaid tagaveo najal. Seejärel sai pidamine otsa, aga kahe nupuvajutuse järel oli auto nelikveoline ja sõit jätkus koheselt, nagu poleks me vahepeal kinni jäänudki. Rugged machine, ei muud.“

Andreas L

Ford Ranger Raptor

„Tegin proovisõidu Raptoriga, mis jättis hea mulje. Enne sõitmist tundus kaheliitrine jõuallikas selle auto jaoks väike olevat, kuid prooviring veenis vastupidises. Tänu veermikule ja vedrustusele on tegemist uue tasemega seesuguste maasturite maailmas ja ootan huviga, kas ja kuidas teised autotootjad sellele mudelile vastavad. Lisaks headele sõiduomadustele näeb Raptor erinevalt mitmetest võistlejatest ka väga hea välja ja proovisõidu käigus näis ka auto interjöör olevat mugav ning kastiauto kohta suhteliselt luksuslik.

Martin R

Toyota Hilux

„Seda autot oleksin pidanud enne Raptorit proovima, sest pärast Fordi tundus Hilux jäik ja jõuetu, aga kaasas olnud müügimees rääkis, et varsti saab ka Hilux endale võimsama mootori – no ootame ja loodame. Samas läbis Hilux kergema maastikuraja isegi ilma vedava esisillata ja jättis endast mulje kui tööloom, millega ei jää hätta ka karmimal maastikul. Interjööri osas on toimunud samuti suur areng, eriti eelkäijaga võrreldes (oman kogemusi 2009. aastast pärit autoga).“