Jättes kõrvale sisuliselt vaid USA turul pakutavate meie mõistes ülisuurte kastiautode valiku, saab Toyota Hiluxi globaalses mastaabis pidada kastikate kuningaks.
Tekst Argo Verk
Fotod Argo Verk, Toyota
Juba üle 50 aasta on see tõestanud ennast usaldusväärse tööautona ning tänu pidevalt poolest miljonist ülespoole ulatuvatele tootmisarvudele leiab mõne Hiluxi tänapäeval ilmselt igast maailma nurgast.
Oluline märksõna siinkohal on just seesama „tööauto“ – kuigi Hiluxi reputatsioon on antud valdkonnas igati laitmatu, siis uuemate trendide järgi ostetakse pikapeid järjest rohkem ka elustiiliautodeks ja nende rooli keerab pigem (pereisast) ettevõtja, mitte mõni tema alluvatest.
Hiluxi konkurentide valikus leidub mitmeid võimsa mootori ja rikkaliku varustusega eksemplare ning mudelivärskendusega astus Toyota samuti pika sammu selles suunas, et tippvarustuses Hiluxist saaks sobiv sõiduriist kasvõi teatrisse või peole minekuks.
Tippversioonil efektne välimus
Praegust, järjekorras 8. mudelipõlvkonda, esitleti Eestis 2016. aastal. Tänase loo peategelane on just sellesama mudeli värskendatud versioon, mistõttu masina välimuses suuri muudatusi otsida ei tasuks. Silma jäävad eelkõige uudse kujuga LEDidel töötavad esi- ja tagalaternad, suurem esivõre, aga ka uue kujundusega veljed ning värvitoon Oxide Bronze.
Hinnakirja tipust leiab nüüd varustustaseme Invincible (Võitmatu – ingl.k.), mis peaks just neid ostjaid köitma, kes soovivad autot igapäevatoiminguteks, mitte niivõrd töölooma. Invincible paistab silma veelgi robustsema esivõre, tumedate valuvelgede, tumehallide peeglite ning arvukate muude eridetailidega, nähes uues pronksivärvi „ülikonnas“ igati stiilne välja.
Iseenesest on Hilux endiselt üle 5,3 meetri pikk, mis küll kastiautode maailmas pole midagi erilist, aga näiteks Toyota pikapist Audi Q7-sse istudes tundus viimane suuruse poolest tunnetuslikult vaat et kompaktklassi kuuluvat. Ehk siis linnas parkimiskohta otsides tuleb arvestada, et Hilux vajab linnamaasturist oluliselt suuremat platsi.
Rikkalik varustus
Nagu juba öeldud, on Invincible varustuses Hilux mõeldud konkureerima pigem (linna)maasturitega, mistõttu ka sõitjateruumis kasutatud materjalid ning varustus peavad vastama senisest kõrgematele standarditele. Kabiin ongi igati nägus – ei puudu nahkistmed, 8-tolline infolustiekraan ega korralik JBL helisüsteem – aga kätt üle plastiku libistades saab siiski nentida, et masina juuri pole Toyota’l lõpuni ära peita õnnestunud.
Invincible näidikuplokk sai uue disaini, juba mainitud multimeediasüsteem lubab kasutada ka Apple CarPlay ja Android Auto rakendusi ja maastikuautole vajalikul moel on mitmed nupud lisaks puuteekraanil pakutavale ka mehhaanilised, mis teeb nende kasutamise igas sõiduolukorras mugavaks.Tippvarustuses Hilux pakub lisaks eelnimetatule veel ka navigatsioonisüsteemi, võtmeta sisenemist, parkimisandureid auto mõlemas otsas ning palju muud. Ka turvalisuse osas kannatab Toyota „kastikas“ igati välja võrdluse maasturitega. Muuhulgas leiab Hiluxilt 7 turvapatja, sõidurajalt lahkumise märguande, kokkupõrke ennetussüsteemi koos jalakäija tuvastamise funktsiooniga jpm.
Uus, suurema töömahuga mootor
Vast kõige olulisema muudatuse leiab uuendatud Hiluxi kapoti alt. Nimelt saab uudismudelit lisaks juba tuttavale 2,4-liitrisele ja 110 kW (150 Hj) arendavale diiselmootorile ka suurema, 2,8-liitrise töömahuga jõuallikaga. Viimane annab juhi käsutusse 150 kW (204 hj) ja maksimaalselt 500 Nm väänet, mis on saadaval laias (1600-2800) pöördemomenti.
100 km/h saabub veidi üle 10 sekundiga, mis on üle 2 sekundi parem tulemus kui väiksema töömahuga mootoril. Keskmine kütusekulu jääb tootja andmetel sõltuvalt täpsest versioonist vahemikku 8,5-9,7 l 100 km kohta. Proovisõidu vastav näitaja jäi maanteesõidu domineerimisel veidi üle 9 liitri juurde, mistõttu võib toodud andmeid tühja auto puhul enam-vähem adekvaatseks pidada. Mõlemat mootorit pakutakse nii manuaalse kui ka automaatse käiguvahetusega.
Vaikne sõitjateruum
Testiautoks oli suurema töömahuga mootori ning automaatkastiga varustatud Hilux Invincible. Suures plaanis sõidab auto mugavalt ja pehmelt, aga kehvema kattega teel kipub tühi masin siiski rappuma. Põhjuseks muidugi asjaolu, et 1-tonnise kandevõime tagamiseks kasutab Toyota Hiluxi tagasillal endiselt lehtvedrusid.
Siiski on eelkäijaga võrreldes välja vahetatud mitmeid veermikudetaile – uuendatud on nii amortisaatorid kui ka juba mainitud lehtvedrud, mis kokkuvõttes peaks tähendama sujuvamat kulgemist ka muudel katetel, kui vaid peegelsile asfalt. Auto käitumine käänulistel kõrvalteedel on samuti igati pädev, kuigi kogu juhitavust tuleks siiski vaadelda kontekstis – kindlasti pole tegemist erksa ja sportliku linnamaasturiga.
Siledal asfaldil on Hilux seejuures täiesti oma kastita konkurentide vääriline. Kiirendus on suure auto kohta jõuline ning kuigi kõvemini gaasi vajutades uriseb mootor üpris häälekalt, vaibub see heli ühtlasel kiirusel pea olematuks ja Hiluxi kabiin jääb märkimisväärselt vaikseks. Tänu suurepärasele mürasummutusele on sõitjad isoleeritud nii tee- kui tuulemürast. Tubli töö, Toyota!
Maastikusõitu prooviring ei hõlmanud, aga Toyota kinnitab, et kõik vastavad omadused on säilinud ka mudeliuuendusel ning isegi tippversioon saab rasketes oludes suurepäraselt hakkama. Nendes sõnades ei tasu ilmselt kahelda, teades Toyota oskusi nelikveo alal.
Uuele Hiluxile saab vajadusel sappa haakida kuni 3,5-tonnise haagise ning võimsama mootoriga peaks raske koormaga sõit senisest märksa mõnusamalt kulgema.
Tippversiooni maksumus küündib kõrgele
Mõni sõna hindadest ka. Kuigi Hiluxi hinnakiri stardib igati mõistliku 29 900 euro juurest, peab 204-hobujõulise mootoriga versiooni eest välja käima vähemalt 4600 eurot rohkem. Tõsi, varustus on sel puhul automaatselt parem ja võrreldes samaväärseid autosid, tuleb mootorist tulenevaks hinnatõusuks vaid 1200 eurot.
Automaatkast lisab veel mõne tuhande, aga kokkuvõttes saab igati asise ja mõnusa töövahendi siiski kätte mõistliku hinnaga, mida konkurentide poole kiigates häbenema ei pea.
Proovisõidus olnud tippversioon mängib see-eest hoopis teises liigas. Täisvarustuses Hilux Invincible eest peab letile laduma 41 900 eurot. Samas, nagu eelpool tõdesin, konkureerib too pigem hästivarustatud ja võimsate linnamaasturitega, mis tõenäoliselt veelgi kallimad.
Mulle on kastiautod alati meeldinud ja Hilux Invincible ainult süvendab seda muljet. Kuigi kaine mõistus ütleb, et veokasti ei lähe tavalisel inimesel üldse tarvis, peitub minu jaoks kastikates mingi omamoodi võlu – imposantne kõrge ja suur masin, sobib kasvõi jõulukuuse metsast äratoomiseks. Selleks korraks olete juba hiljaks jäänud, aga järgmisi jõule silmas pidades täitsa asjakohane motivaator Toyota salongi suundumiseks, kas pole?
Hea teada
· Uus võimas jõuallikas.
· Rikkalikum varustus ja parandatud sõiduomadused.
· Baashind Eestis 29 900 eurot (2,4 M/T Double Cab).
PLUSSID JA MIINUSED
+ Invincible välimus ja pronksikarva uus kerevärv, tippversiooni varustus, vaikne kabiin
– Mootorimüra kiirendamisel, plastik reedab ka tippversiooni puhul mudeli päritolu
Rivaalid: Ford Ranger, VW Amarok, Isuzu D-Max, Nissan Navara, Mitsubishi L-200
TEHNILISED ANDMED
Toyota Hilux 2,8 Invincible
Baashind: 41 900 €
Mootor: 4-silindriline turbodiisel
Võimsus: 150 kW / 204 hj
Pöördemoment: 500 Nm / 1600-2800
Aeg 0-100 km/h: 10,7 s
Tippkiirus: 175 km/h
Keskmine kütusekulu (WLTP): 9,5 l/100 km
CO2 pääst: 248 g/km
Pikkus/laius/kõrgus: 5325/1900/1815 mm
Telgede vahe: 3085 mm
Kliirens: 227 mm
Kasti mõõtmed (P/L/K): 1525/1540/480
Tühimass: 2271 kg
Rehvimõõt: 265/60 R18
