Uuendusmeelse ning kliendikeskse ettevõttena tegeleb Storent peale tehnikarendi ka valdkonnas digirevolutsiooni vedamisega.
Kellele ei meeldiks moodsalt mugav elu? Teate küll – iga asja jaoks on nutifonis oma äpp ning kõik vajalik on vaid paari pöidlavajutuse kaugusel. „Storendil on see tehnikarendi digilahendus juba nii ammusest ajast, et ma pean lausa eraldi meenutama, millal me selle käiku andsime,“ lausub ettevõtte Eesti kontori pealik Tarmo Põiklik, mõtleb hetke ning ütleb: „Aastal 2018 tegime digirevolutsiooni ära.“
Põikliku sõnul tähendab äpp Storenti klientidele eriti lihtsat ja mugavat elu: „Põhimõtteliselt on ehitustehnika rentimine meil nüüd sama lihtne kui Bolti või Woltiga toidu tellimine. Kogu tehnikavalik on koos ühes kohas, kasutaja paneb linnukese õige masina taha, valib kasutuskuupäevad, täpsustab objekti asukoha, teeb samas äpis makse ja asi tuuakse talle õigel ajal õigesse kohta ja siis viiakse ära.“
Digilaenutus säästab kõigi aega
Põiklik selgitab, et Storenti rakendus on klientidele väga mugav kasutada, kuna rakendus ise arvutab äpi sees automaatselt välja oleneval seadme tüübist selle kliendile saatmise kulud. „Samas oleme jätnud ka võimaluse klientidele ise seadmetele järele tulla või järele tulla,“ täpsustab ta.
Kuigi digilahenduse kasutamine teeb Storendi kliendi elu ülimugavaks, on ettevõte selle juurutamisega pidanud nägema ka omajagu vaeva. „Ehitussektor on vana majanduse osa ja siin askeldab veel omajagu tõelisi vanakoolimehi, kes pigem teevad mõne töömasina kättesaamiseks kuus telefonikõnet, kui kaks pöidlavajutust ekraanil,“ ütleb Põiklik.
Ta toob välja, et digilahenduste automaatselt eelistajad on pigem nooremapoolsed projekti- ja objektijuhid, kes on suureks sirgunud nutifon näpus: „Vana kooli spetsialistidega on nii, et neile tuleb teha käigu pealt äpikoolitus ja kui nad on paar korda äpiga asju ajanud, siis valivad nemadki edaspidi telefonist pigem meie äpi, kui telefoninumbri, et objektile tehnikat tellida.“
Äpikasutajate statistikast rääkides toob Põiklik aga välja mõned piirkondlikud eripärad: “Kõige populaarsem on äpi kaudu tehnika tellimine Tartus. Tallinn teistest linnadest nii silmnähtavalt esile ei kerki.“
Kuid äpp ei tee lihtsaks ainult Storendi klientide elu. See säästab ka tehnikabaaside töötajate aega ning energiat. „Tuleb masin rendist, tuleb see üle vaadata, vajadusel pesta ning hooldada, harva halvemal juhul saata ka remonti. See tähendab, et mõnda aega on ta põhimõtteliselt rivist väljas,“ räägib Põiklik.
Kui vanasti pidi müügimees kliendilt telefonitsi tellimust võttes kõigepealt üle täpsustama, kas platsile jõudnud masin on uue kliendi kätte minekuks valmis – ja võis juhtuda, et polnud -, siis praegu panevad tehnikud iga tagastatud ja üle vaadatud või remondist tulnud masina taha linnukese ning kliendi äppi ja müügimehe töölauale ilmub märge, et selle masina võib rentida järgmisele kliendile. Juhtub keegi masina äpis broneerima, saab ka müügimees teavituse, et helistavale kliendile ta seda mõnda aega pakkuda ei saa, sest masin on juba läinud.
„Muidu oli kiirematel aegadel ainult üks sahmimine – aina helista või jookse laoplatsile ja uuri masina kohta ning helista tagasi ja halvemal juhul ka vabanda, et ei saa klienti aidata. Kuid kui sa klienti aidata ei saa, läheb ta ju kohe konkurendi jutule, sest ehitussektor seisakuid ei salli,“ meenutab Põiklik, kuidas käisid asjad vanasti. Nüüd aga näevad nii klient kui müügimees kohe ise ära, millises Storendi tehnikabaasis on vajalik masin soovitud ajaks saadaval.
Pastapliiatsit pole enam vaja
Siiski on mõned asjad, mille rentimist peab Põikliku sõnul korraldama vanamoodi. „Need on sellised mahukad projektid, mis nõuavad eraldi arvutusi. Näiteks tellingute ja tornide tellimine. Selleks on vaja näha ehitusprojekti, et müügimees näeks objekti mõõte, mille pealt tuleb iga kord välja arvutada vajalike moodulite ja muude detailide hulk, sest iga objekt on omamoodi ning erinev.“
Lõpetuseks lausub Põiklik, et digitaliseerimisega tegi Storent ära ka oma rohepöörde: „Neid allkirju vajavaid pabereid ikka jagus ja kulu oli ka vastav. Nüüd jääb meie digitaliseerumise arvelt ikka hea mitu puud aastas metsast maha võtmata.“ Ta lisab väikese muigega veel ühe pisiasja: „Kui vanasti pidi igal mehel oleme rinnataskus töötav pastapliiats, et saaks iga kell igal pool anda rendipaberitele vajalikke allkirju, siis äpiga ei pea selle pärast ka muretsema.“
Lätis nagu Eestis ja isegi edukamalt
Kahe koosoleku vahelt leiab meie jaoks mõned minutid aega ka Storendi CEO ning nõukogu liige Guntis Grinbergs. Riiast Tallinna tööasju ajama tulnud Grinbergsi sõnul on kliendikesksus ja uuendusmeelsus olnud Storendi põhiväärtused ettevõtte asutamisest peale. “Ma olen müügitöö taustaga, vast sellepärast lähevadki sellised pealtnäha pisiasjad eriti korda,” mõtiskleb Grinbergs.
Rääkides Storendi digipöörde edukusest erinevates riikides toob Grinbergs välja, et Lätis käis võrreldes Eestiga klientide üleminek helistamistelt äpile märksa kiiremini ning valutumalt.
Kuid ka neil olid ja on tänaseni äpikasutusel omad regionaalsed eripärad. Mida kaugemale Daugava suudmest Valgevene piiri poole, seda vähem äpikasutajaid klientide seas.
