Möödunud aasta parim taimekasvataja Margus Vahtramäe panustab Kanepi Aiandit arendades kvaliteedile ja omanäolisusele.
Kanepi Aiandil on kokku 6500 ruutmeetrit katmikala. Suurem osa asub Kanepis, kuid 1000 ruutmeetrit ka Põlvas. Ruutmeetri efektiivsus on siin märksa kõrgem kui mujal põllumajanduses.
Margus Vahtramäe on õppinud esmalt Räpinas aiandust ja seejärel maaülikoolis põllumajandussaaduste tootmist ja turustamist. Algul töötas ta tänaseks juba 17 aastat tegutsenud Kanepi Aiandis vanematega koos, nüüd said nemad lõpuks pensionile.
Suuremalt jaolt kasvatab Kanepi Aiand lilli, vähemal määral ka köögiviljataimi. 40% toodangust läheb jaemüüki (meil on mõned oma müügikohad ka, ütleb Vahtramäe), umbes 10% hulgimüüjatele ja koguni 50% otse haljastusse. „Oleme Eestis üks suurimaid lillekasvatajaid, kellelt omavalitsused haljastuseks taimi tellivad,“ sõnab juhataja Vahtramäe. „Kõikvõimalikud amplid, lillepeenrad ja -taimed. Ainuke piirkond, kus me ei ole saanud oma jalga korralikult maha, on Pärnu. Seal on kohalikud tugevad tegijad ees. Aga me praegu ka tugevalt ei pinguta, sest prognoos selleks aastaks on juba täis planeeritud.“
Kõige rohkem nõutakse pigem amplitaimi – vanasti begooniat, nüüd rohkem petuuniaid ja pelargoone. „Arvuliselt kasvatame kõige rohkem võõrasema,“ ütleb Vahtramäe. „See on kevadel esimene taim, mida kasvatame ja mis müüki läheb.“
Vaatame sisse tohutusse kasvuhoonesse, mis on äärest ääreni täis väikestes pottides võõrasemasid. „Nende istutamise just üleeile lõpetasime,“ selgitab juhataja. „Siin on praegu 50 000 taime, natuke peale ka veel.“
Sellist kogust taimi tänapäeval enam käsitsi ei käidelda. Kanepi Aiand kasutab selleks istutusmasinat Belgia firmalt nimega Demtec. Seda saab vajadusel liigutada ühe kasvuhoone ukse juurest teise juurde. Masina külge ühendatakse konveierilindid, millega saab potid transportida mööda vahekäike teise ruumi otsa.
Masina teenindamiseks on vaja kaht töötajat: üks istutab masina juures, teine võtab kasvuhoones konveierilt järjest potte ja laob need põrandale paika. Enne masina kasutamist läks sama töö jaoks tarvis kaheksat inimest. Nüüd suudetakse päevas istutada 8000-12 000 potti, oleneb kultuurist. „Võõrasemasid istutame parimatel päevadel 10-12 tuhat,“ ütleb Vahtramäe. „Suuremaid potikultuure 6-8 tuhat.“
„Selle istutusmasina mudeli hingeelust ma tean ilmselt Eestis kõige rohkem,“ muigab Vahtramäe. „Ka maaletooja ei jaga asja nii palju. See on lihtsalt nii spetsiifiline teema ja kui tood neid Eestisse näiteks kolm-neli tükki, siis ei jõua ju kõiki selgeks õppida. Näiteks ütlesid meil alles eelmisel nädalal üles magnetlüliti ja termolüliti ning nüüd tunnen ma ka elektroonika poolt. Kõik tuleb endale selgeks teha, et probleemi lahenduseni jõuda.“
„Masin töötab õhusurve peal,“ jätkab Vahtramäe. „ Selleks, et ta täpselt õige tugevusega potte ette annaks, tuleb õhusilindrid täpselt paika timmida. Nii et ka see on mul selge.“
Muust tehnikast on Kanepis kasutusel paar frontaallaadurit koha peal vajaliku kraami liigutamiseks ja kaubikud, millega veetakse toodangut laiali. Vaid suuremate haljastustellimuste jaoks on vaja organiseerida suuremad kauba-autod.
Kust saavad taimed vett ja sooja? Kasvuhoone põrandal pottide all on spetsiaalne imbmatt ja kõige all on kile. Mööda põrandat jooksvatest torudest tuleb vesi, taimed niisutatud altpoolt nii, et potid seisaksid justkui vannis. Ent olemas on ka pealtkastmisvõimalused. Kütte tarbeks jooksevad samuti põrandal, taimedega samas tasapinnas soojatorud.
Ühtäkki on kuulda häält, nagu rakenduks kasvumaja laes tööle miski mootoriga käitatav suurem aparaat. See on ventilatsioon – ehkki alles veebruari keskpaik, kütab päike kasvuhoone piisavalt soojaks ning automaatika nii-öelda avab akna. Võõrasemad ei vaja kasvamiseks eriti sooja. „Päris ilma kütteta on meil 2500 ruutmeetrit kasvuhooneid,“ selgitab juhataja. „Võõrasema kolime siit välja jahedamasse hoonesse, kui veel soojemaks läheb, ja toome asemele suvelilled.“
Looduslikult on võõrasema kaheaastane taim, mis õitseb alles teise aasta kevadel. Tänapäeval on aga võimalik külvata teda jaanuari alguses ja nautida õieilu juba mai alguses.
Tänavune talv võiks taimekasvatajat ju rõõmustada - kütta on vaja kõvasti vähem. „See on teema üks külg,“ nendib Vahtramäe. „Teine on sama probleem, mis kõigil põllumeestel - taimed, mis tahaksid külma saada, jäävad sellest tänavu ilma. Mõned kultuurid peavad talvituma. Näiteks nelgid kipuvad hetkel juba üle kasvama. Nad on küll koos teiste püsililledega külmas kasvuhoones, aga seal läheb ka päeval juba soojaks ja siis taim hakkab juba arenema – liiga vara.“
Kuidas müük läheb? „Rahvas käib ostmas täitsa kenasti,“ ütleb juhataja. „Põlvas on meil sama suur müügipunkt nagu siin ja mõlemad töötavad täitsa korralikult.“ Tallinnast tulijale tunduvad Kanepi hinnad ehk veidi madalamad, kuid oma piirkonnas ei paku aiand teadlikult kõige soodsamat hinda. „Me rõhume kvaliteedile ja sellega oleme paremini läbi löönud,“ selgitab Vahtramäe. „Pakume ilusamat, suuremat ja ehk ootamatut taime, teistmoodi kui mujalt leiab. Päris mitmeid taimi oleme hakanud Eestis esimestena kasvatama, näiteks Argentiina raudürt või harjas-hiidhirss. Esmalt pakume uut kraami haljastustele, siis jaeklient seal näeb ja julgeb ise ka proovida.“
Lähtudes taimekasvatuse spetsiifikast töötab Kanepi Aiandis tipphooajal üle 20 inimese, ent kevadhooaja alguses on neid alla 10. „Oleme seni ilma ukrainlasteta hakkama saanud,“ ütleb Vahtramäe. „Meie tööjõud on stabiilne. Oleme suutnud kohalikust keskmisest kõrgemat palgataset hoida ja nii püsivad inimesed paigal.“
Nagu põllumajandusettevõttes ikka, peab ka Kanepi Aiand talvepausi. Novembri kolmandal nädalal lõpetavad naised töö ära ja saavad talvepuhkusele. „Detsembris-jaanuaris ei toimu meil mitte midagi, ainult natuke kontoritööd,“ ütleb Vahtramäe. „Jaanuari kolmandal nädalal tuleme tööle tagasi. Esmalt võõrasemad ja veebruari lõpus hakkame potistama juba kogu kogu suvelille. Need on lilled, mis vaja kõik emadepäevaks valmis kasvatada.“ Teine suurem tähtpäev, mida aiand oma töös silmas peab, on muidugi naistepäev. Valentinipäev on kuidagi ära vajunud ja muutunud pigem šokolaadikarbi päevaks, ütleb Kanepi Aiandi juhataja.
2019. aasta parim taimekasvataja – Margus Vahtramäe
„Margus Vahtramäe on vaatamata oma noorusele juba pikka aega aianduse valdkonnas toimetanud, arendades edasi vanemate poolt loodud ettevõtet, mille toodangu kvaliteet on kõrgelt hinnatud,“ põhjendas Maaelu Sihtasutuse juhatuse esimees Raul Rosenberg valikut.
Maaelu Edendamise Sihtasutus annab parima taimekasvataja aunimetust välja kuuendat aastat. Võitja väljaselgitamisel võeti arvesse tootmisnäitajaid, rakendatud agrotehnilisi võtteid, keskkonna- ja loodussõbralikkust taimekasvatamisel, heakorda tootmisüksuses, ettevõtte arengut ja innovaatilisust, jätkusuutlikkust, taimekasvatuse propageerimist ning koostööd kogukonnaga.
Aunimetusega kaasneb Tauno Kangro skulptuur „Naeri tõmbamine“.
Allikas: Maaelu Edendamise Sihtasutus
Kanepi Aiand OÜ
2018. aasta müügitulu oli 595 570 eurot.
Kasumimarginaal 2018 on 19,11 %.
