Agrokoncernas grupp plaanib Kuršėnaisse, endise suhkruvabriku territooriumile ehitada Euroopa ühe moodsama, enam kui 300 miljonilise teravilja sügavtöötlemise tehase.
Tehnilise projekti töövõtja AB Panevėžys statybos trestas (PST) alustab tehase rajamise tehnilise projekti koostamist.
Kuršenais toimus hiljuti kolmas avalik kohtumine kohaliku kogukonnaga. Kohtumise eesmärk oli esitleda projektiettepanekuid, rääkida juba tehtud töödest, samuti vastata kogukonna jaoks olulistele küsimustele. Koosolekul osalenud Agrokoncernase ettevõtete grupi omanik Ramūnas Karbauskis rõhutas, et kavandatavale tehasele esitatakse kõrgeimad nõuded, et tagada selle jätkusuutlikkus, keskkonnasõbralikkus ja protsesside ohutus. Seadmete kõrgeima kvaliteedi ja efektiivsuse tagab tehnoloogia maailmas tuntud ja tunnustatud tarnijailt nagu Bühler, Flottweg, SiccaDania, Interis jt.
„Pärast selle projekti elluviimist kujuneks Kuršėnaist Šiauliai piirkonna majandussüda. Tehases on plaanis tööle võtta umbes 250 insener-spetsialisti ning aastane palgafond ulatuks igal aastal 10 miljoni euroni. See tähendab, et selles piirkonnas tõuseb elatustase ja taastub väikeettevõtlus ning ka Kuršėnai linn areneks,“ rääkis Karbauskis. Juba tehtud töid vaadates ütles ta, et palju tähelepanu ja investeeringuid pühendati endise suhkruvabriku territooriumi heakorrastamisele. Pärast põhjalikku kontrolli leiti maa alt maetud jäätmeid, näiteks kütteõli. Nende korraldamiseks tehti lisainvesteeringuid summas üle 100 tuhande euro.
„Tegemist on eriti suuri investeeringuid nõudva projektiga, mistõttu seame eesmärgiks, et kõik toimuks algusest peale kõrgeimate kvaliteedinõuete kohaselt, mõeldakse väljakutsetele ja leitakse lahendused. Euroopas sellisel tehasel hetkel analooge pole, sest vaid 2-3 aastat vanad tehased on sarnase tehnoloogiliste lahendustega. Projekteerime seda tulevikule mõeldes, tehas automatiseeritakse, kasutades uusimaid tehnoloogiaid ja tehisintellekti pakutavaid võimalusi, mida varem ei olnud,“ rääkis Karbauskis.
Projekti elluviimise eest vastutava ettevõtte Agrokoncernas GDP direktor Imantas Motiejūnas kinnitas, et palju tähelepanu pööratakse projekteerimisel kogukonna jaoks olulistele probleemidele nagu õhusaaste, müratase, liikluse liikumine, vesi, elektrinõudlus ja muud. „Tehases on kasutusel uusimad tehnoloogiad, mis lahendavad haisu ja tolmu väljakutseid. Keskendume raudteele, seega arvestame, et linnatranspordi koormus maanteedele võiks kasvada maksimaalselt 5 protsenti. Tehas hakkab koguma CO2 gaasi, see keskkonda ei eraldu,“ nimetas I. Motiejūnas lahendusi.
Juba on projekteeritud 45 hoonet ja rajatist kogupinnaga umbes 33 tuhat ruutmeetrit. Need loodi sobima üldise infrastruktuuriga ja vastama tehase vajadustele, tekitamata linnale täiendavaid väljakutseid. Tootmisreovesi puhastatakse lokaalses reoveepuhastis. Avarii korral on protsessid kujundatud selliselt, et oleks võimalik need peatada – nii elimineeritakse igasugune loodusreostus. Tehase installeeritud võimsus on 39 MW, tarbitav võimsus ca 30 MW. Projekteerimisel on gaasikatlamaja võimsusega 45-48 MW.
Ehitusprojektide juhtimist, tehnilist hooldust ja käivitamise-seadistusteenust pakkuva ettevõtte TEC Consulting tehnoloogilise osa juht Tadas Pateckas tutvustas publikule tehase tootmisprotsessi. See koosneb seitsmest etapist: teravilja jahvatamine, märgprotsess – tärklise, gluteeni ja pentosaanide eraldamine, tärklise ja gluteeni kuivatamine, toodete pakendamine, etanooli tootmine, biogaasi ja bioväetise tootmine, reovee puhastamine.
Nisu sügavtöötlemise tehas hakkab tootma põhilisi toiduainete-, paberi- ja biopolümeeritööstuses kasutatavaid tooteid – tärklist ja gluteeni. Tootmisprotsessi kõrvalvooludest toodetakse täiustatud tooteid – bioetanooli, biogaasi ja bioväetisi, mida hakatakse kasutama energeetikas ja säästvas põllumajandustegevuses.
Tehnilise projekti valmimist oodatakse järgmise aasta juuliks.
