„Me ei osta traktorit, me ostame hoolduse kiirust,“ ütleb Tarmo Veepalu Lõpe Agrost. „Tehnilise probleemi puhul peab lahendus tulema ruttu, kas asendustraktor või remont. Kui meil on kevadel külviaega kolm nädalat, siis me ei saa kaua oodata.“
Lõpe Agro masinapargis domineerivad Massey Fergusoni ja Claasi suuremad ja väiksemad mudelid.
Mitmekülgne tootmine ja masinapark
„Kokku on meil 3000 hektarit põllumaad,“ ütleb Tarmo. „Teravilja ja rapsi all on 2100 hektarit, ülejäänu on rohumaa. Pidasime piimakarja, aga selle suuna lõpetame ära, praegu on järel vaid noorkari. Lisaks tegutseb meil kaks seafarmi, Lõpel 7000 ja Kihlepas 2800 seaga. Koongas töötab kanafarm.“ Põllutöödel on Lõpe Agros hõivatud 12 inimest, lisaks lautades töötajad.
Kaadriga Lõpel probleemi ei ole. „Meil on meeskond paigas ja mehed rahul,“ ütleb Tarmo. „Maksame normaalset palka, äraminejaid pole olnud.“ Välistööjõudu Lõpel vaja ei lähe, ent kui veel piimatootmisega tegeleti, töötasid küll farmides ukrainlased. Täna toimetavad sealgi oma inimesed.
Ettevõtte masinapargis müriseb täna viis Massey Fergusoni ja viis Claasi traktorit. „Lisaks mõni John Deere, üks väike New Holland ja Dieci teleskooplaadur,“ loetleb Tarmo. „Meie teraviljakombainid on ka Claasid.“ Massey Fergusoni ehk fergu, nagu siinsed juhid oma traktoreid kutsuvad, tootevalikust on Lõpel kasutusel suurematest 8680 ja 7740, vahepealne mudel 6615 ning väiksematest 5430 ja 5470. Claasidest on esindatud mitu Axion 850 ja üks Arion 650.
Tööd on traktorite vahel jagatud üsna võrdselt: kus vaja parajasti miskit teha, sinna vaba traktor läheb. „Üks 7. seeria fergu niidab praegu liblikniidukiga,“ loetleb Tarmo. „Suur 8680 on küll peamiselt kasutusel külvil. Väiksem käis just heina laadimas. Üks 6615 sõidab kogu aeg pritsi ees, aga teeb ka väetamist ja külvi. Samamoodi on Claasid tegevad nii mullaharimisel kui mujal.“
Loeb kiire hooldus
Mullad on siinkandis Läänemaale omaselt pigem kehvad: mullakiht on õhuke ja asukoht selline, et põud kimbutab sageli. See-eest pole muret, et kevadel või sügisel pehmele põllule tehnikaga peale ei saaks. „Töötan siin 2004. aastast ja ma ei mäleta, millal me viimati käisime põllul kombaini välja tõmbamas,“ ütleb Tarmo. „Seda on ehk vaid paar korda juhtunud. Mitte ühtki hektarit pole meil igatahes sügisel pehme pinna tõttu lõikamata jäänud. Äsja ostsime uue kombaini ja pakuti roomikuid, aga meil pole neid lihtsalt vaja.“
„Me ei osta traktorit, me ostame hoolduse kiirust,“ selgitab Tarmo. „Varuosa tarnekiirus on meie jaoks number üks. Või asendustraktori võimalus. Kes seda ei suuda pakkuda, selle traktorit ma ei osta, nii lihtne ongi.“
„Kui ühel ettevõttel on Pärnus esindus, aga tema tehnik jõuab nädal aega hiljem kohale kui Konekesko mees Mäekülast, siis...“ jätkab ta. „Põllutööde aeg aastas on täpselt jagatud – kevadel kuu ja sügisel kuu. Ja kui selle aja jooksul asi seisab, ma saan nii-öelda „sooja“, siis enam ma seda masinat ei osta. Kevadkülvi võimalust ei anta kaks korda.“
Lõpe Agro poliitika masinapargi osas näeb ette, et pärast liisinguperioodi lõppu peaks traktor või kombain veel kolm-neli aastat tööd tegema, „10 000 tundi võiks vastu pidada,“ ütleb Tarmo. „Aga meil on masinaid, millel ka 14 000 tundi ees ja ikka liiguvad!“
Päris veatut traktorit pole olemas
Igapäevaselt suurte masinate rooli keeravad Lõpe Agro mehed kogunevad töökoja juurde ja jagavad Profile vahetuid muljeid tehnikast ja erinevate markide eripäradest. Ei saa öelda, et üks mark oleks parem kui teine, kõigil on oma probleemsed kohad ja mõnedel mudelitel need kattuvad, tõdetakse koos.
„Vead kipuvad tänapäeval olema pigem elektrilised, mehaanilisi vigu on vähe,“ nendib Tarmo. „Igasugu andurid ja AdBlue süsteemiga seotud vead näiteks. No miks peab pisivea puhul kohe masina võimsuse automaatselt poole peale tõmbama, kui tööd saaks ju tegelikult edasi teha?“
„Meil on ka see eripära, et enamik masinaparki talvel seisab,“ jätkab ta.“Kui kevadel õue ajad, siis löövad lollid vead välja.“
Suuremaid jamasid peaaegu polegi ette tulnud, tõdevad mehed. „Vaid fergu 7740-l, mis praegu niidab, läks 4000 tunni pealt käigukast,“ meenub siiski üks tõsisem mure. Varemalt läinud ka ühel 8. seeria Fendtil käigukast vahetusse. Suurel, 8 seeria Massey Fergusonil tuli vahetada kabiini õhkpadjad. Aga see oli uue mudeli nn lastehaigus ja see koht on nüüd töökindlamaks saanud.
„Claas võidaks täna ilmselt hooldekiiruse tõttu,“ nendib Tarmo. „Intrac võttis Massey Fergusoni üle vist neli aastat tagasi, aga nende hooldepool vajab veel arengut. See on tohutult edasi liikunud võrreldes algaastatega, aga ikkagi natuke pikk. Aga nüüd oleme ise nii suureks kasvanud, et mul on täna endal ka üks traktor varuks ja kui midagi juhtub, saame hakkama.“
Samad probleemid eri markidel
Üldplaanis ei ole traktoritel, nende töökindlusel ja mugavusel suurt vahet, nendivad mehed. Hüdrosüsteem on ehk fergul parem, ütleb üks juht. Claasi vedrustus on see-eest pehmem, ütleb teine. Suurel on täisamordid, väikestel ei ole. „Kõigil on oma tüüpvead,“ nendib kolmas. „Vanematel fergud ventilaatorid, väiksemal suunatule lülitid.“ Neljandale mehele meenub tagumine hüdrosüsteemi väljavõte, mille välja vahetamisel peab Massey Fergusonil arvutiga ükshaaval kõik tööle panema. Claasil saab seda oskaja mees ise teha.
Sõidumugavuse poolest ei ole vahet – mida suurem masin, seda pehmem, nagu ikka. „Esiporitiivad kukuvad nii fergul kui Claasil kogu aeg küljest ära,“ ütleb Tarmo. „Kinnitused on kõigil vahetatud ja iga aasta saab uued panna. Fendtil ka täpselt sama jama.“
Üks asi veel, mida traktorite konstrueerijad tähele võiksid panna –miks on kõigil masinatel torustik ja elekter veetud kabiini alla? Kogu pori koguneb sinna ja seda sealt välja puhastada on väga keeruline. Selge, et nõnda hakkavad juhtmed-seadmed korrodeeruma.
„Nii Claasil kui fergul on akud ja esimene jaotusplokk pandud täpselt esiratta taha,“ nendib üks Lõpe traktorist. „Kõige märjema ja haigema koha peale: niiske, sopane...“
Mis on parem, mersu või Audi?
Kõige paremast küljest on ennast Lõpel näidanud vana Deutz-Fahr Agrotron 165, mis oli üks ettevõtte esimesi traktoreid ja pidas vastu 14 000 töötundi. Sai kõva koormust kogu aeg ja ikka oli täitsa probleemivaba, meenutab üks töömees. Samas on ka John Deere’i ja New Hollandi traktoreid, mis pea sama palju tööd teinud ja ikka veel kasutusel.
Eks sellest oleneb ka palju, kes rooli keerab. „Meil näevad vanad traktorid ka nagu uued välja,“ ütleb Tarmo. „Mehed hooldavad neid korralikult.“
Varsti ootab Axion 850-t ees välja vahetamine. „Kui saak salve saab, siis vaatame, mis asemele tuleb,“ sõnab Tarmo. „Meie naabrimehed Mätiku talust vahetasid hiljuti Deutzi välja, aga sellel enam Eestis hooldust ei ole. Proovisid erinevaid masinaid ja otsustasid John Deere’i kasuks. Fergu ja Claas käisid neil ka proovimisel, aga nemad lähtusid sellest, et kui nad Deere’i 10 aastat peavad, siis selle tagasimüügi hind tuleb natuke parem.“
„Ei saa öelda, et üks traktori mark on tänapäeval selgelt parem kui teine,“ võtab Tarmo teema kokku. „Kumb on parem, mersu või Audi? Või hoopis BMW?“
Artikkel on ilmunud ajakirja Profi Eesti 2020. aasta juulinumbris.
