Iriscorp Transport tegeleb kasvava metsa raieõiguste ja metsamaterjali ostu, ümarpuidu transpordi ning küttepuu müügiga.
Saame Iriscorp Transpordi juhi Kaido Sikuga kokku Ida-Virumaal üsna väikese, umbes kolmehektarilise langi juures. Iga töö on ainulaadne: siin näiteks on lendorava püsielupaiga tõttu piiranguvöönd, kus kehtivad loomakesele paremate elutingimuste tagamiseks mitmed kitsendused. Näiteks tuleb juhul, kui lendorava lemmikpuu haava osakaal puistus on alla 15%, säilitada kõik haavad ning kõik neid 10 meetri raadiuses ümbritsevad puud. Kui haava osakaal puistus on üle 30%, siis tuleb kujundada segapuistu haava osakaaluga vähemalt 15%, kusjuures säilitada tuleb kõik üle 50 aasta vanused ja õõnsustega haavad ning neid 10 meetri raadiuses ümbritsevad puud. „See on mõeldud just selleks, et lendorav saaks puult puule nii-öelda lennata,“ selgitab Kaido Sikk.
Kõik tööd siiski nii põnevad ei ole. Hetkel käib Iriscorpil üle Eesti rutiinne töö viiel raielangil ja veel paaril toimub oksavedu. Ettevõte lõikab metsa 11 000-15 000 tihumeetrit kuus, aga kui vahendus ka sisse arvestada, tuleb igakuiseks müügimahuks 15 000-17 000 tihumeetrit.
PERSONALI TULEB HINNATA. Inimesi on ettevõttes tööl keskeltläbi 50 ning kaadriprobleemide üle Sikk ei kurda. „Kui oled turul pikalt tegutsenud, maksad konkurentsivõimelist palka ja ei hiline sellega, siis see mure nii terav ei ole,“ kinnitab ta. „Reeglina ma hindan inimesi, kes minu juures töötavad ja ma usun, et see on vastastikune. Seetõttu on meie kaadri voolavus pigem väike. Kui öeldakse, et töötajal on täitsa mõistlik viie kuni seitsme aasta järel töökohta vahetada, siis meie omad on siin pigem kauem olnud kui vähem.“
Tööd teeb Iriscorp intensiivselt nagu puiduäris ikka. „Rabame ikkagi 10-11 kuud hooaega, teistmoodi lihtsalt ei saa,“ nendib Sikk. „Kevadel teedelagunemise ajal korrastame tehnikat ja saame veidi puhata. Teine periood, kus meestel on puhkused ja ka saekaatrid tahavad hinge tõmmata, tuleb enne jaani kuni juuli keskpaigani. Veel üks lühem hingetõmbeperiood on novembrikuus, kus võivad olla väga keerulised ilmaolud.“
TEHNIKAEELISTUS KUJUNEB AJAGA. Metsaveomasinaid on Iriscorpis täna kokku 22 ja kõigile neile on kapoti peale kirjutatud Scania. Lankidel töötab kolm harvesteri ja neli forvarderit. „Meil on paar Komatsut ja üks John Deere, aga suures osas oleme metsatehnika osas „kollastele“ truuks jäänud,“ ütleb Sikk. „Miks just nemad? Samal põhjusel, miks kasutame Scania metsaveokeid – kui oled ühe margiga pikalt töötanud, siis oskad hinnata selle nõrku ja tugevaid külgi. Kui me oleksime alustanud mõne muu brändiga, küllap me praegu töötaksime nendega. Scaniaga oleme rahul ja koostöö esindusega sujub. Metsamasinatega on samamoodi, nende Mercedes on ikka Ponsse.“
Iriscorp kasutab laia valikut metsamasinaid, ikka vastavalt vajadusele. „Lageraie puhul läheb töösse Ponsse Ergo või Scorpion,“ selgitab Kaido Sikk. „Kui kõike vaja teha, siis Ponsse Fox, kui harvendus- või vahekasutusraie, siis on Ponsse Beaver optimaalne. Vedukid valime ka loomulikult vastavalt töömahule ja nii, et pinnast vähem rikuks. Igal masinal on oma head ja vead, aga hinna ja kvaliteedi suhte hindan ma Ponssel igati heaks. Lõikajad on Ponssel minu meelest üldse parimad.“
MASINAD PEAVAD OLEMA UUED. Ettevõtte tehnika maksimaalne vanus on viis aastat ning et mullu ja tänavu on palju masinaid välja vahetatud, siis tuleb keskmine praegu lausa 2,1-2,2 aastat. „Harva, kui metsamasinatel töötundide arv üle 10 000 läheb, enamvähem selle juures tahaks ikka välja vahetada,“ ütleb Sikk. Hoolduse üle ei saa ka nuriseda, Scania puhul asuvad kaks põhilist tugipunkti Tartus ja Rakveres, Ponssede tugi Rakveres ja Tallinna näol on piisav.
„Esimesed kolm aastat töötavad masinad kahe vahetusega, seejärel viime kasutuse väiksemaks, ühe vahetuse peale,“ selgitab Sikk. „Vanematel võib ikka rohkem probleeme ette tulla ja kaht operaatorit peal hoida on keerukas. Kolme vahetuse peale pole me ka uute masinate puhul läinud, siis oleks raske meestele piisavat motivatsiooni leida.“
Jamasid tehnikaga tuleb ikka ette, aga see on vist sellise intensiivsusega töö puhul juba taevatähtedesse sisse kirjutatud. „Alles nädal aega tagasi jooksis ühel metsaveokil mootor kokku ja tuli treileriga remonti viia,“ toob Sikk näite. „Metsamasinaid on tulnud ka miinus 30 kraadiga metsast välja aidata nii, et minu jaoks tundub see protsess vahel müstika. Aga välja on nad kõik saanud ja korda ka tehtud.“
TÄNA SIIN, HOMME SEAL. Õnneks pole mured masinatega ettevõtte juhataja probleem niikaua, kuni see pole midagi päris suurt. „Aga jamasid, mida lahendada, tuleb ikka ette, kogu aeg,“ ütleb Kaido Sikk. „Küll müügi, personali, turul toimuva ja kõige muuga.“ Nii on ka tema töö iseloom väga liikuv: näiteks eile Tallinnas, täna meiega Ida-Virumaal, homme Tartus ja sealt edasi Lõuna-Eestisse.
Alustanud on Sikk pärast keskkooli lõpetamist ka ise saemehe ja metsapraakerina, sealt edasi kõik muud oskused, mida metsas vaja läheb. Metsaveomasina roolis saaks ta tänagi hakkama, ent arvab, et tehnikale oleks kasulikum, kui ta ennast harvesterist ja forvarderist eemale hoiab.
METSAMEHED KA KASVATAVAD METSA. Tavainimese ettekujutuses võtab metsandusega tegelev firma muudkui puid maha, sellega kaasnevast metsakasvatamisest ei tea ta suurt midagi. „2000ndate alguses veel väga palju ei istutatud, pigem tehti harvendus- ja valgustusraideid,“ räägib Kaido Sikk. „Vahel vaatan, kuidas tehtud valgustusraietest on tänaseks kasvanud väga ilus mets ja mõtlen, et sellest ei olegi väga palju aega möödas. Kui valgustusraied oleksid jäänud tegemata, siis ei oleks sellest nägusat metsa saanud.“
Istutamisega seoses on Sikul ka üks mõru kogemus. „Meie kõige suurem istutamismaht oli 200 tuhat taime,“ meenutab ta. „Tol aastal oli lootus saada riigilt toetust, aga siis tuli seakatk ja kas panid maha 1000 taime või 200 tuhat, kõik said riigilt 600 eurot per nägu. Kui on lubadusi antud, siis võiks neid ikkagi täita.“
TAGASILÖÖKE TULEB IKKA ETTE. 2008. aasta kriis on metsameestel veel hästi meeles. „Jahtumine või majanduskriis annab end esmalt tunda metsanduses,“ ütleb Kaido Sikk. „Õnneks taastub see sektor alati ka kõige kiiremini ja pöörab taas tõusule.“
Ka tänase seisu kohta ei ole Sikul palju head öelda. „Kas see on jahtumine või krahh, eks tulevik näita,“ nendib ta. „Metsanduses on hetkel madalseis ja hinnad on languses. Selline tunne on, et teed tööd, mida kellelgi vaja pole. Raske on müüa. Proovime siiski kogu masinapargi töös hoida ja lubatud kogused ära täita, et oma inimestel tööd oleks ja metsad saaksid majandatud.“
Paberipuu müügiga on Siku sõnul väga raske, palkidega saab veel hakkama, aga ka graanulikaup ja küttepuud on küllalt tugeva surve all. Hakkepuit on veel pigem hinnas, sinna ei ole suurem hinnasurve jõudnud. Haket kasutab aina enam ostjaid, erinevad väiksemad ja suuremad katlamajad-koostootmisjaamad üle terve Eesti.
IKKAGI PAREM TÖÖTADA EESTIS. Iriscorpil on aastate tagant ette näidata ka Rootsis ja Venemaal töötamise kogemus. Kui viimasest ei taha Sikk enam midagi kuulda, siis esimese suhtes ta nii resoluutne ei ole. „Tegelikult on ka praegu kiusatus Rootsi või mujale Euroopasse minna, kuigi ma tean ka sellega kaasnevaid ohtusid,“ ütleb ta. „Esiteks, et seal asjad laabuksid ja ettevõte teenima hakkaks, läheb päris mitu kuud. Teine nõrk aspekt - kui välismaalt tagasi tuled, siis alustad siin otsast peale. Ma proovin ikkagi Eesti piires hakkama saada. Metsa on siin tehtud sajandeid ja tehakse veel sadu aastaid, iseküsimus, et kas selle maht tuleb 5 või 15 miljonit aastas. Praegu tundub, et 15 miljonit kindlasti mitte. Ühiskonnas kardavad paljud, et raiemaht on liiga suur, aga ma usun, et 2020. aastal erineb see tugevalt sellest, millest räägitud on.“
Fotod Aivar Kullamaa
Iriscorp Transport OÜ
2018. a käive 9 miljonit eurot
Tänavune prognoositav käive 13-14 miljonit eurot
