„Olen alati kasutanud selliseid masinad, mida teistel pole,“ ütleb Meelis Veeroja Türi kandis tegutsevast metsaettevõttest Werk&Wood. „Nii on põnevam.“
Meelis Veeroja firma toimetab metsas kahe Rootsi päritolu Rottne harvesteriga.
Meelise teada on Eestis veel vaid üks Rottne lõikaja ja sellega töötab üks Aegviidu kandi mees. „Enne Rottnet oli mul kaks Profi harvesteri, Soomes toodetud,“ ütleb ta. „Ma olen natuke skeptiline meie diilerite jutu suhtes, et ainult nende esindatavad kaubamärgid ongi need maailma parimad ja midagi muud ilmas ei tehtagi. Tehakse küll ja väga häid asju. Endal peab natuke julgust ka olema.“
Rootsi tehnikat kasutama sattus Meelis ligi kümme aastat tagasi Finnmetko messil, kuhu ta läks koos Eestis Valmetit müünud meestega. „Ma tegelikult olin Profi mudeli juba ajakirjast välja vaadanud,“ selgitab ta. „See sobis minu vajadustega kõige paremini, mitte keegi teine midagi samasugust tollal ei pakkunud.“
MÜÜGIMEES KOGU ELUKS
Messil kohtus Meelis Henrik Fridlundiga – see on üks esimese müügimehi Soomest, kes juba 90ndate algul tõi Eestisse ilmselt esimesed harvesterid ja forvarderid üldse, Norcarid. Meil tegutsesid sellal veel metsakombinaadid. Henrikul on eesti keel suus, samamoodi ühel tema tehnikamehel ja nii oli Meelisel lihtne kõik vajalik teada saada ja kokku leppida. Kõik oma hilisemad masinad, nii Profid kui Rottned, ongi Meelis Henrikult ostnud.
„Siin on ikka väike annus avastamisrõõmu ka, et asju teistmoodi teha,“ ütleb Meelis. „Näiteks see Sampo väljavedaja, mida me tee ääres nägime, oli mul ka esimene Eestis. Sellel on nüüd juba 8-9000 tundi ette kerinud. Valida oli Sampo ja Metsise vahel, otsustavaks sai esimese parem kabiin. Teised tootjad on väiksemate masinate tootmise järjest ära lõpetanud. Sampo esindus on ka üsna lähedal Võhmas. Aga ega masinaga pole ka eriti probleeme ette tulnud.“
Meelis selgitab, et otsis kerget ja hea kaalujaotusega vedajat. Näiteks on ühe tuntud brändi väiksel vedajal kaalujaotus täiesti paigast ära, nii kabiin kui tõstuk on paigutatud esimese silla peale. „Mina oleksin nad Eesti metsas üldse ära keelanud,“ nendib ta.
Werk&Woodi Rottnedel on all Võrus toodetavad Lintexoni roomikud. „Natuke oli välismaistest soodsam ja Eesti tootmist peab ka toetama,“ ütleb Meelis. „Mõni ütleb, et temal need ei kesta, aga mul ei ole probleemi: vedajal on juba 8500 tundi all olnud.“
MIS SAAB REMONDIST?
Nüüd tekib lugejal kindlasti küsimus: aga kuidas saavad Türi mehed hakkama remondi ja hooldusega? Rottnel ju Eestis esindust ei ole. „Rootsi ei ole tegelikult kaugel,“ muigab Meelis. „Palju lähemal kui näiteks Soome.“ Ja ta selgitab, et kui tellida lõuna ajal vajalik jupp ära, siis järgmisel hommikul kell 10 võid sellele Tallinna lennujaama järele sõita, sest sel ajal maandub DHLi lennuk. Kui tahad, et Türile toodaks, pead lõunani kannatama. Soomest tulevad vahel asjad märksa kauem, kinnitab ta. Ühe Soome metsatehnika brändi Eesti esindajad rääkinud, et kiiremini saab jupi kätte, kui sellele ise üle lahe järele sõidad.
„Ega meil erilist vajadust maaletooja järele pole olnud ka, sest see tehnika kestab,“ ütleb Meelis. „Kui me saame vajaliku osa järgmisel päeval kätte, siis mutrikeeramisega saame ise hakkama. Sellist olukorda, et ise ei saa aru, mis viga on ja peab tulema tark mees, kes teeb diagnostikat ja vea üles otsib, meil pole olnud.“
Juppe on ikka vahel läinud, eriti vanemal Rottnel, tunnistab Meelis: „Masin ju töötab iga päev. Mees võib teha mõne ebaõnnestunud operatsiooni ja midagi ära lõhkuda. Vahel juhtub kogemata selliseid asju, mida meelega ei olegi võimalik järele teha.“
Mõned hooldused peab siiski ära tegema seda õppinud töömees. „Järgmisel nädalal tuleb Soomest hooldusmees tuhande tunni hooldust tegema,“ räägib Meelis. „Muidu olen ka kutsunud teatud aja tagant sealt hooldemehe, kes vaatab seaded üle. Kui masin töötab, siis mingid asjad veidi kuluvad ja seade muutub pisut. Sa ise harjud sellega ära ega saa arugi, et midagi võiks paremini olla. Kogenud tehnik vaatab, soovitab ja reguleerib, kui vaja.“
HARVESTER OLGU PIGEM SUUR
Uusim Rottne on soetatud alles tänavu juunis ja jõudnud tööd teha 1000 tundi. Teine alustas kolmandat aastat ja tunde on ees üle 5000.
Werk&Wood teeb peamiselt RMK-le harvendusraiet, aga vahel tuleb teha ka lageraiet. Need kasutuses olevad Rottned ei ole tegelikult sugugi väiksed harvendusraide masinad. „Ma alustasin ka väiksega,“ selgitab Meelis. „Aga meie metsad on nii ebaühtlased ja niipea kui suurem puu ette juhtub, oled kohe hädas ja viidad aega. Aga nii ei lange töö tempo, kui jämedam tüvi ette juhtub. Ma alustasin 40 sentimeetrise lõikepeaga, järgmine oli 50 ja täna on juba 60 sentimeetrit.“
„Pealegi, tee laius tuleb ikka sama kui väikse masinaga, sest vedaja peab ju ka seal sõitma,“ jätkab ta. „Rottnel on 11,5 meetrine poom ja kui tee laius on 20 meetrit, siis saab kahe tee vahel väga hästi toimetatud ilma pinnast lõhkumata. Tema haardeulatus on nii suur, et saab kõik oksad suhteliselt laia maa pealt kõhu alla kokku tõmmata. Raske masin on pealegi stabiilsem, tal on kaheksa ratast ja neli linti all. Türi ümbruse pinnas on RMK kirderegioonis üks pehmemaid, aga nii ei ole harvesteriga probleemi. Kui tekib, siis pigem vedajaga.“
Rottne kütusekulu kohta ütleb Meelis, et pikali see just ei löö. „Profil oli neli silindrit, Rottnel kuus ja pärast vahetust kütusearved suuremaks ei läinud,“ nendib ta. „Tehnilised parameetrid on masinatel enamvähem samad, 11,5 meetrised nooled ja 60 sentimeetrine pea. Rottne kaalub 19,5 tonni, Profi kaalus 15 tonni. Ütleme, et 4500-5000 tihumeetri harvenduse peale läheb mul üle 10 tonni kütet. Metsad on ju erinevad. Suurema puuga läheb kütust rohkem, aga tihu tuleb ka rohkem. Nii et võib ikkagi öelda, et ökonoomne.“
HARVENDUSEKS KAHE MOOTORIGA PEA
Rottne toodab ise nelja mootoriga lõikepäid, aga WerkjaWoodi masinatele on monteeritud samuti Rootsi päritolu, kuid kahe mootoriga SP Maskiner. „Harvenduses ei ole vaja nelja mootoriga pead, see on lisakaal ja lisagabariit,“ selgitab Meelis. „Oluline on ka see, kuidas ta puud haarab. Näiteks nelja mootoriga pea võtab puul ümbert kinni, mis on lageraides hea, aga harvenduses ei pruugi olla, sest kui mahavõetava puu taga kasvab teine puu, siis võid teda vigastada. SP pea haarab puud küljelt ega vigasta taga kasvavat puud. 60-sentimeetrise pea kohta on ta kokkupandult üsna kitsas ja mahub igale poole vahele. Kiire on ka, söötmiskiirus on 6 meetrit sekundis. Eesti metsa ta puhtalt lageraideks siiski vist ei sobiks, aga Rootsi ilmselt küll, seal on ühtlasemad metsad: sirged ja peene oksaga puud. Seal ei ole nelja mootoriga pead tingimata vaja.“
„Ma olen nelja mootoriga peaga ka töötanud, aga kahene veab isegi paremini läbi, eriti kui on kõver puu,“ ütleb meie külaskäigu ajal Rottnega töötanud operaator Lauri.
MUGAV KASUTADA
„Profiga võrreldes on Rottne mugavam ja vaiksem,“ ütleb Meelis. „Minu teada on tal metsamasinatest üks kõige vaiksemaid kabiine. Mootor ja ventilaator on viidud kere tagumisse otsa, nii et kui sees istud, neid ei kuule. Ka mingeid hüdrovoolikuid, mis häält teeks, kabiini küljes ei ole.“
„Üks metsamees ütles mulle, kui Soomes enne ostu Rottnet vaatamas käisin, et kui sellega päev otsa lõikad, siis ei väsi õhtuks ära,“ selgitab Meelis. „Ja nii ongi. Kui esimese ostsin, siis ühe talve lõikasin sellega ise põhimõtte pärast, et saaksin selle endale selgeks.“
„Rottne hooldus on hästi lihtne,“ ütleb Meelis. „Masina sabaosa tundub hästi pikk – see tuleb sellest, et tal on taga ka tandemsild ja kapoti all hästi palju ruumi. Saab kaaned lahti tõsta ja jalgupidi sisse ronida, sa ei pea kuskil poolest kerest vahele pugema. Põhjad alla ja paagid pealt külje peale ära.“
„Pöörav ja nivelleeriv kabiin annab kasutusmugavusele palju juurde,“ sõnab Lauri. „Vaade on väga hea, ei teki puude lisavarjusid ja aknapost ei sega. Masin on stabiilne. Väikse masinaga töötades väsitavad kõigutamine ja loksumine pikapeale ära.“
Rottne toodab oma masinate komponente peamiselt ise ega kasuta eriti alltöövõtjaid: kabiinid, raamid, juhtmesarjad, hüdrosilindrid ja harvesteripead on kõik omad. Tõstukid on kas omatoodang või Cranab.
Elektrisüsteem on jaotatud sektsioonideks, igal oma väike aju, mis suudab diagnoosida, kus võiks rike olla. Aga me ei ole pidanud seda süsteemi kunagi kasutama, täpsustab Meelis.
KUIDAS KÕIK ALGAS
Meelis ütleb, et on ise metsas tegutsenud 20 aastat ja natuke peale, nii saemehena kui lõikaja ja vedaja peal. „Meestel pole mõtet mulle jama ajada, ma saan nendest asjadest aru küll,“ muigab ta. „Aga algas kõik nõnda, et käisin Saksamaal tööl ja ostsin mootorsae. Siis ostsin Belarusi ja siis teise Belarusi, saemehed lõikasid ja ma hakkasin ise vedama. 2000ndate alguses said saemeestest ehitajad, siis ei jäänud muud üle kui osta harvester ja hakata ise lõikama.. Üks Valtra oli mu esimene lõikaja, aga seda mudelit isegi ei toodeta enam. Hea masin oli, aga ikkagi väike.“
Werk&Wood peab oma masinaid enamasti RMK lepingu jagu. Kui saad uue lepingu, vahetad ka masina välja. Meelis selgitab, et kavatseb teise masina puhul diilerilt pakkumist küsida ja kui saab hea hinna, siis võib selle ka neljandal aastal ära vahetada. Kui ei saa, pole ka katki midagi. „Sõltub ju, mis seis turul on ja kas midagi on seisma jäänud,“ nendib Meelis. „Rottne masina kättesaamise järjekord on aasta. Kui ka nõudlus kasvab, siis nemad tootmist ei tõsta, teevad oma 200 + masinat aastas stabiilselt. Püüavad kvaliteeti hoida ja massi peale ei rõhu.“
Üks Werk&Woodi Rottnedest tegutseb praegu Türi ümber, teine aga edelas, Rapla ja Tallinna vahel. Välismaa poole ei ole Meelis vaadanud – ütleb, et meestele meeldib pigem kodu lähedal töötada. Kaadriga on ka kõik hästi, see püsib pikalt. „Kes tulnud, see jääb,“ nendib ta. „Paar meest on ära käinud, aga tagasi tulnud.“
