Võhmas tegutsev Prenton OÜ on saavutanud metsaveoautode pealisehituste valmistamise alal sellise kompetentsi, et neilt tellivad vastavad lisad oma autodele nii Volvo, Scania kui ka Mercedes Benz.
Prentoni toodanguga veetakse metsa Eestis, Lätis, Leedus ja kaugemalgi.
Pealtnäha tundub pealisehituse paigaldamine lihtne: mis see siis ära ei ole, pane auto raamile külge tõstuk ja koormat hoidvad tugipostid ning ongi kogu lugu. Tegelikkuses on kõik palju keerulisem.
„Kõik meie pealisehitused on läbinud pikaajalise arenduse, arvestades metsavedajate soovide ja nõudmistega,“ ütleb Prentoni juht Ago Vingissar. Ka Prenton tegeleb tootmise kõrval metsa veo ja ülestöötamisega, nii ei ole know-how järele vaja kaugele minna.
Ago alustas ka ise 1994. aastal metsaveoauto roolis ning nagu ta ütleb, käib vahel suure rekaga sõitmas ka nüüd: „Aga ma olen pühapäeva-rekajuht, et ennast vormis hoida. Proffidega võrdselt ma ilmselt enam selle tööga toime ei tuleks.“
Testib RMK uusi algatusi
Täna on Prenton Eesti suurim metsaveoautode pealisehituste tootja. Tootmisega on Võhmas hõivatud kuus inimest, kokku on ettevõttes 34 töötajat. „Kõige suurem käive oli meil kaks aastat tagasi,“ ütleb Ago. „Jaanipäevast jaanipäevani tegime 46 autot. Kõige tugevamal kuul valmis kuus autot. Hirmus kiireks läks, tegime kõvasti lisatunde.“ Suure töömahu tingis kaugloetava tahhograafi kohustuse kehtima hakkamine 1. juulist, enne seda tahtsid kliendid oma autod kätte saada. „Nüüd on kõigil uutel autodel kaugloetav tahhograaf,“ selgitab Ago. „Politsei ei pea sind enam kinni, nad saavad distantsilt vaadata, kas töö- ja puhkeajaga on kõik kombes. Loogiline, et tehnika areneb. Tulevikus läheb ka koorma kaalumine distantsi peale.“
Prenton on ka mitmeid RMK algatusi testinud ja sisse töötanud. „Näiteks e-veoseleht,“ räägib Ago. „Kui RMK sellega alustas, siis pidi üks meie autojuht, kes selles pilootprojektis osales, täitma paralleelselt aasta jooksul nii paber- kui e-veoselehte. Nii tulid kõik kitsaskohad välja, süsteemi lihviti ja saadi see hästi käima. Nagu ikka iga uue asjaga, oldi ka sellele alguses vastu. Kuid tänasel päeval ei kujuta enamik autojuhte enam paberil veoselehe täitmist ettegi. Arvutis saab palju kiiremini.“
Komponendid tulevad Euroopast
Metsaveoauto ostu protsess pole mitte lühike: kui klient on välja mõelnud, missugust autot ta vajab ja missuguse pealisehitusega, siis on vaja tellida tõstuk. Tõstuki tellimisaeg on 6 kuud, vahel isegi rohkem. Auto ootejärjekord on praegu ka umbes pool aastat. Kui auto, haagis ja tõstuk käes, saab Prenton alustada tööd pealisehitusega.
Prenton kasutab haagistena Poolas toodetud Bodexit, enne seda Sommerit. „Joonised jäid samaks, sest need olid suures osas meie välja mõeldud,“ selgitab Ago.
Puidutõstukitest paigaldab Prenton tuntud Austria tootja Palfingeri Epsilon tõstukeid. Need valmistatakse Austrias Elsbethenis, kvaliteet on korralik ja ka järelteenindus Eestis igati tasemel.
Linnurahu ajal tööd jätkub
Kui vaatame töökotta sisse, näeme üht parajasti veoki küljest ära tõstetud tõstukit. „Täiustame selle masina konsooli,“ selgitab Ago. „Z-tüüpi tõstuki korral on kinnitus kolmest punktist, L-tüüpi tõstukite korral neljast punktist. Kahele punktile tuleb nüüd topeltkoormus ja kuna sellel konkreetsel tõstukil on suurem tõstejõud, siis sellepärast saab ka konsooli täiustatud. Samuti muudetakse kliendi soovil tõstuki nn surnud punkt – see viiakse tagant ette. Selle töö teostab VTA Tehnika AS, kes on Epsilon puidutõstukite maaletooja ja järelteeninduse pakkuja. Ja kuna praegu on linnurahu aeg, saab rahulikult pealisehitust kohendada.“
Prenton teeb haagiseid ka muude elualade tarbeks. Näiteks on praegu töökojas valmimas tsisternhaagis põldude kastmisvee ettevedamiseks. Võhmast saab tellida ka muid Bodexi haagiseid, näiteks kruusaveoks.
Teises töökojas on samuti üks metsaveoauto ette aetud ja keevitaja tegutseb selle konsooli kallal. „Keevisühendus,“ selgitab Ago lühidalt. „See kipub aja jooksul pragu sisse võtma ja siis tuleb üle keevitada.“
Ago juhib tähelepanu masina tõstukile – see on Epsilon Q14L105: „Palfinger tegi neid esialgu vaid viis tükki. See on uus mudeliseeria ja tellida hetkel selliseid tõstukeid veel ei saa. Kuna koostöö Epsiloni tehasega on väga hea, siis otsustas tehas meile müüa erandkorras ühe tõstuki saamaks pidevalt tagasisidet, kuidas tõstuk käitub Eesti oludes. Siiani on tagasiside olnud positiivne.“ Selle masina konsool saab rohkem vatti, sest tõstuk on võimsam. Antud tõstuki eeliseks võrreldes eelkäijaga on pikem noole ulatuvus (10,5 m), parem kiirus (suurendatud töörõhk 290 bar) ja suurem tõstejõud. Veok on pea 300 000 km sõitnud ja hästi vastu pidanud.
Palju sõltub ka kaadrist. Ago räägib soojalt nüüdseks juba pensionile jäänud Heinost, kes nõukaajal töömeheteed alustanuna leidis lahenduse igale tehnilisele probleemile. Ikka käepäraste vahenditega, omaenda kogemustele ja nutile toetudes.
Kollase Volvo juht aga alustanud tööga isa jälgedes ja vedanud juba 10-aastaselt metsa välja. „Metsamajandi direktor sõidab rekale vastu, vaatab – roolis polegi kedagi. Poiss ei paistnud rooli tagant väljagi!“ muheleb Ago. Ei ole kahtlust, et Prentoni töötajad on õiges kohas ja teevad oma asja hästi.
Metsaveomasinat liinitööna ei tee
„Konsoolid teeme ise,“ selgitab Ago. „Esiseina alumiiniumist lauad ja liistud toodetakse Rootsis. Ülaosa tugevdame, sest tihtipeale minnakse sinna tõstuki lõugadega vastu, see peab tugev olema.“ Terasdetailid lähevad pärast kokkukeevitamist Galv-Est-i tsinkimisele.
Liinitootmist ei saa metsaveoautode pealisehituste paigaldamisel teha, see on siiski suures osas käsitöö. Alumiiniumpostid tulevad Soomest, aga teraspostid painutatakse kohapeal Võhmas ja keevitatakse kokku ning värvitakse Palamusel, firmas Auto ja Metall. „Kasutame palju alumiiniumi,“ ütleb Ago. „See on kerge, aga ei roosteta ja peab heaperemeheliku kasutamise juures sama hästi vastu nagu teras.“
Ago näitab rattakatteid. „Need on tehtud nii, et saab rutem pealt ära võtta, kui vaja rehvidele kette peale panna, remonditöid teha või muud sellist.“
Kõik ühendused erinevate detailide liitmisel tehakse siin poltidega, mitte keevitades: „Poltühendus ei võta pragu sisse nagu keevitus ja detaile saab lihtsalt välja vahetada, kui vaja on.“
Võhmas on kenasti näha, kuidas Euroopa Liidu abiprogrammidest kasu on: Prenton on saanud LEADER-programmist toetust metalli painutuspingi, sildkraana, giljotiini ning akutoitega kahveltõstuki soetamiseks ja tootmishoone ehitamiseks.
Metsas eelistab Metsist
Prenton OÜ kasutab alates 2005. aastast metsas forvarderitena Metsise masinaid, sest need sobivad Eesti tingimustesse, on madalate ülalpidamiskuludega ja töökindlad. Pealegi on Prenton andnud nende arendamisse oma panuse. Näiteks forvarderi esiseina ning koorma tugipostid käivad hüdraulikaga teleskoopidena üles- ja väljapoole. Kelgu osa, kuidas tagapostid liiguvad, on ka Prentonis välja mõeldud. Süsteem on kompaktne ja lihtne: kolm posti liiguvad koos. Palgiveol saab sobiva asendi valida, et kraana ulatuks tugipostide vahele liikuma. Kas 4,3 või 5,2 meetrisel palgil saab ikka tsentrist kinni võtta.
Prenton täiustab ka oma väljavedajate ja lõikajate peal kasutatavaid roomikuid, keevitades lisasid juurde ekskavaatori lintide kilpidele. 1,2 meetri laiused roomikud suurendavad oluliselt maaga kokku puutuvat pindala. Nii on pinnasekahjustused palju väiksemad ka raskete koormatega.
Prenton OÜ metsatööd käivad peamiselt Eesti edelaregioonis RMK töövõtjana. Teha tuleb kõike, nii harvendus-, lage- kui sanitaarraiet.
