Võsasalu OÜ kasutab oma töös Ponsse harvestere, sest need on ennast näidanud väga heast küljest nii töökindluse, ökonoomsuse kui kasutusmugavuse poolest.
Kümme aastat metsanduse vallas tegutsev Võsasalu OÜ eelistab hoida oma masinapargi võimalikult uuena.
„Meil on kasutuses kolm harvesteri Ponsse Scorpion King ja kaks Ergo eksemplari, lisaks kaks John Deere’i masinat,“ ütleb Heiti Kala Võsasalu OÜst.
Ettevõtte peamine klient on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), suuremaid kliente on veel Stora Enso, Lignator ja Reta Puit. Võsasalu OÜ lõikab ja realiseerib ka ise metsa. Ettevõttes on 48 töötajat, neist 12 tegutseb täna koos kahe harvesterikomplektiga Rootsis. Seal alustati regulaarset tööd eelmisel aastal, algul metsaveoga, kuid sügisest juba ka lõikamise alal.
Lisatööd tuleb otsida, sest RMK raiemahud vähenevad ja valimiste eel kinnitavad ka mitmed erakonnad, et metsa tuleks vähem maha võtta. Kahju vaid, et asjasse süvenema eriti ei kiputa ja kõike mõõdetakse ühe mõõdupuuga – Tabivere lähistel eramaal oleval langil, kus Heitiga juttu ajame, on mahavõetud puud seest täiesti mädad. Sellist metsa püsti jätta... Pealegi, oleks seda omal ajal õigesti hooldatud, saaks peremees täna lõigata täisväärtuslikku puitu.
„Inimesed näevad, et teede ääres on palju lanke ja arvavadki, et kõik on maha võetud,“ selgitab Heiti. „Tegelikult pole ilmad soosinud sügavamalt metsast lõikamist ja tee äärest on rohkem võetud kui mujalt.“
Sääst avaldab muljet
Heiti Kala ja harvesteri juht Mairold Karu näitavad meile oma kõige uuemat Ponsse masinat, aastavanust Scorpion Kingi. Teised neli Ponsse harvesteri on mõnevõrra vanemad. „Töötasime pikalt John Deere’i masinatega, kuid siis otsustasime Ponsse kasuks,“ ütleb Heiti. „Ostule kallutas soodsam hind.“
Scorpion Kingi eest maksis ettevõte 430 000 eurot, mis Heiti hinnangul on 20 000-30 000 eurot odavam kui samaväärne John Deere’i masin: „Ent tuleb möönda, et John Deere’il on lisavarustust rohkem pakkuda.“ Sellise hinnaklassiga masinad on mõistlik muidugi liisingus hoida ja paari-kolme aasta tagant uute vastu välja vahetada.
Töö käigus on selgunud, et ka Ponsse vastupidavusele ja jõudlusele pole midagi ette heita. „Meie esimene Scorpion on töötanud juba 10 000 tundi,“ nendib Heiti. „Aga see läheb ka veel sel kuul vahetusse.“ Asemele tuleb muidugi uus Scorpion. Masinate garantii on üks aasta või 2000 töötundi, aga need tunnid saavad siin firmas masinal täis poole aastaga.
Omaette teema on Ponsse säästlikkus. Kui John Deere võttis 18-20 liitrit kütust tunnis, siis Ponssel kulub 14-15.
Suuremaid jamasid pole olnud
Heiti kinnitab, et nii John Deere’i kui Ponsse järelteeninduse üle ei saa nuriseda, mõlema esindused asuvad Tartus. Suuremaid jamasid pole kummagi brändi masinatega ette tulnud, kui välja arvata lugu, kuidas mullu jõulude ajal tuli kõige vanemal Scorpionil õlikork eest ära, õli jooksis välja ning üles ütlesid kaks pumpa ja vahekast. Remontida tuli masinat otse metsas, õnneks jõudis too veel metsaservani roomata. Parandamine kestis kolm päeva ja arve oli 10 000 eurot. „Jõulukingitus missugune,“ nendib Heiti kibedalt muiates.
Metsalõikajatel peavad olema karastunud närvid ja kuldsed käed iga töö peale. Töö käib 18 tundi ööpäevas, üheksatunniste vahetustega. Heiti tõdeb, et kui muud üle ei jää, on temagi vedaja rooli istunud ja saab selle tööga hakkama küll. Ponsse harvesteri rooli taha pole ta siiski saanud.
Harvesteri operaator Mairold Karu on töötanud nii John Deere’ kui Ponsse masinatega: John Deere 1270 peal, siis Ponsse Ergoga ja nüüd Scorpion Kingiga. „Üleminek vajas harjumist küll,“ ütleb ta. „Masinapoolne osa tundus nii teistmoodi, et alguses mõtlesin Deere’i peale tagasi minna.. Aga kui ise tahad õppida ja areneda, siis see on väljakutse, millega peab hakkama saama. Nüüd olen ma asja endale selgeks teinud ja tegelikult on Ponsse nupusüsteemid väga head, mulle meeldib. Nüüd on Ponsse neid veelgi arendanud ja need on tõesti käepärased.“
Pakub mugavust ja head vaadet
Scorpion Kingi kasutusmugavus on üle keskmise, tõdeb Mairold. „Kabiinis on müra väga vähe,“ nendib ta. „Soojust reguleerid ise ja kui tahad, võid talvel T-särgi väel kabiinis istuda. Suvel aitab konditsioneer. Scorpionil tundus kabiin algul kuidagi väike. Vedaja ja Ergo on suurema kabiiniga, seal võid neljakesi sees olla. Aga ega see buss ei ole, et rahvast vedada.“ Võsasalu OÜ töötajad liiguvad metsas ja maanteel muide Volkswageni väikebussidega, need on mahukad ja saavad maastikul hästi hakkama.
„Nähtavus on väga hea, mitte miski ei piira vaatevälja,“ jätkab Mairold. „Kui töötad, siis on selline tunne, nagu võtaksid oma käega puust kinni. Scorpion manööverdab ka väga hästi, paremini kui paljud teised.“
Roomikud on Scorpion Kingil all pigem selleks, et see lõhuks pehmet maapinda vähem, selgitab Mairold.
