„Me ei lõhu ei metsa ega pinnast – tänapäeval tahavad ju kõik, et mets veetaks hõljukiga välja,“ ütleb Hanso MK raiemeister Ats Pärna.
Fotod Aivar Kullamaa
Hanso MK tõestab, et John Deere 1010G sobib oskajate meeste käes tööks kas või soos.
„See masin on meil nüüd aastajagu tööd teinud,“ ütleb Hanso MK OÜ raiemeister Ats Pärn. Hanso MK peamised kliendid on Riigimetsa Majandamise Keskus ja Stora Enso. „Lõikame pigem Lõuna-Eestis ja suviti Saaremaal,“ selgitab Ats. „Erametsa lõikame ka. Meil on päris mitu valdkonda, näiteks taastame ka põllumaad: võtame giljotiiniga võsa maha, veame välja, siis tulevad freesid. 30 sentimeetrit kändu freesime ka maa seest, nii et põllumees saab oma riistadega harima tulla.“
Pehmel pinnasel asendamatu
Päeval, kui Profi Hanso MK „sookolliga“ tutvub, ragistab forvarder üsna tüma maa peal Laeva kandis maaparandustöödel. „Ma ise töötasin varasemalt John Deere 810 peal ja tollega vajusime rohkem läbi kui 1010-ga,“ räägib Ats. „Meie 1010 on spetsiaalselt laiemate rehvidega ja pikema balanssiiriga. See aitab kõvasti kaasa, et pehme maa peal tööd teha.“ Forvarderile 1010G on saadaval spetsiaalselt pehmel pinnasel töötamiseks mõeldud pikk tandemsild. Rataste vahe on sellega on 390 mm pikem võrreldes standardiga, kusjuures pöörderaadius jääb samaks. Pikk tandem parandab takistuste ületamisel masinat stabiilsust ja juhitavust. Pinnase erisurve on madalam ja kui kasutada ka roomikuid, on kandepinda oluliselt rohkem.
„Me ei lõhu ei metsa ega pinnast eriti, tänapäeval tahavad ju kõik, et hõljukiga veetaks mets välja,“ ütleb Ats. „John Deere on ses vallas päris ägedalt edasi arenenud. Sama masinat proovisime esmalt demopillina ja hakkas nii meeldima, et tellisime kohe endale ka. Nüüd ongi plaan üks veel juurde osta. Suurte „korterelamutega“ ei ole mõtet metsas sõita, sest lankide pinnas läheb järjest pehmemaks.“
„1010 on ses mõttes universaalne mudel, et sellega saab nii lageraiel suurt metsa lõigata kui ka harvendusi teha,“ räägib Ats. „Me teeme praegu harvendust ja lageraiet umbes pooleks. Mõtleme tuleviku peale ja praegu näib, et suurte metsade lõikamisel käib hirmus kaklemine ja hinda lüüakse alla. Me ei näe sellisel tööl mõtet. Soovime pakkuda kvaliteeti, mitte nõnda, et vahet pole, mis selja taha jääb. Seepärast tahame veel ühe 1010 tellida, 1510 on paraku liiga raske ja kipub läbi vajuma.“
Lindid annavad pehmel pinnasel palju juurde, ent oskajad mehed saavad ka ilma hakkama. „Kasutame neid, kui pinnas ikka väga pehme,“ selgitab Ats. „Või kui näeme, et muidu kahjustaks liigselt pinnast, paneme lindid alla, need hoiavad päris hästi pinnast. Annavad masinale stabiilsust ka, see ei kõõlu ja mehed saavad rahulikult töötada.“ 800-mm mõõduga rehvid on võimsa kalasabamustriga, see aitab masinat päris hästi liigutada ka väga pehmetes oludes. „Teiseks võime rehvidest rõhku veel kõvasti maha lasta ja see annab ka palju mänguruumi juurde,“ selgitab Ats „Tegime täitsa soo peal tööd sama masinaga, ei pannud lintegi alla, lasime vaid rehvist rõhu välja. Ja sai väga hästi hakkama, ei jäänud ka jälge maha. Intracist tulid mehed vaatama, ütlesid, poleks elu sees uskunud sellist asja.“
„See on väga suur masin, aga tal on tsenter väga hästi paigas ja võib julgelt öelda, et on hästi välja kukkunud,“ võtab Ats teema kokku.
Masinapark läheb roheliseks
Hanso MK-l on neli forvarderi ja kaks harvesteri. „Väiksem komplekt teeb rohkem harvendusi, need on John Deere 1010 ja 1070,“ selgitab Ats. „Suurem komplekt koosneb forvarderist John Deere 1510 ja harvesterist Ponsse Scorpion King. Viimase vahetame ka peagi välja, kuna harvendusel peab kuue aasta järel masinat vahetama. Esialgu võtame John Deere 1070 , tulevikus on plaanis ka 1170 saada.“
Miks ettevõte järjest roheliste masinate peale üle läheb? „Üks asi, mis loeb, on see, et Intracil on üle Eesti keskused, kus saab masinale abi, kui enda mõistus peale ei hakka,“ räägib Ats. „Varuosadega sama lugu – kui ma enne lõunat saan tellimuse ära anda, siis üldjuhul järgmise päeva lõunaks on see jupp Rootsist kohal, kui neil endal laos ei olnud. Kiirus loeb. Üks vedaja Ponsse Elk on meil ka veel, mul pole ühtegi halba sõna öelda. See on küll vana, 2005. aasta pill. Et remont on ka suhteliselt kallis, siis on mõistlik firmas värskemaid masinaid hoida.“
Uuemate masinatega pole ettevõttel suuremaid tehnilisi probleeme olnud. „Hooldame jooksvalt ja hoiame lõtkud kontrolli all,“ ütleb Ats. „Kui lõtk tekib, siis teeme ise ära, et ei peaks hiljem suurema remondi peale ressurssi raiskama. Kui sõrme ei saa panna, siis paneme ekspandri, mis hoiab kinni. Kui võimalikult vähe lõtke hoiad ja määrid korralikult, siis masin kestab. Kindlasti on mehes ka asi – kui ta hooldab masinat nagu see oleks tema oma, siis ongi kõik hästi, nagu meil praegu on. Meil on firmas kaks remondimeest, aga kõik mehed panevad ka vajadusel käed külge.“
„Suuri asju me polegi vahetanud,“ nendib Ats. „Korralised hooldused välja arvatud. Iga hooaja lõpp võtame pea ja silindrid-asjad pulkadeks ja teeme korda, kaotame lõtkud ära. Mis liigub, see kulub.“
Töötajaid on ettevõttes kokku 35 kandis. Harvesterid töötavad kahes vahetuses, forvarderid saavad ühega hakkama. „Need on mõlemad kahepakipillid, mehed on väga asjalikud ja suudavad lõikajatel järel püsida. Nii et me ei näe vajadust töötada kahes vahetuses. Pigem tasub pinget maha võtta seal, kus see võimalik. Kui mees on juba kümme tundi tööd teinud, siis rohkem pole mõtet. Siis läheb masina lõhkumiseks ja tulemust ei tule ka nii nagu võiks.“
„Öötööle oleme ka kriipsu peale tõmmanud,“ jätkab Ats. „Kui on vahel väga vaja, siis mehed tulevad vastu. Oleme proovinud, aga sel pole mõtet, tervis on tähtsam. Siis hakkad uusi töötajaid otsima ja ega häid eriti leia, suvalisi võid küll leida. Aga masinad on kallid, päris igaühele ei tahaks neid kätte anda.“
Häid mehi otsitakse taga tikutulega ja ega noori ka väga metsa kipu. „Personaliga on muidugi igas valdkonnas probleeme,“ nendib Ats. „Metsa kohta käib arusaam, et siin saab rikkaks, lüüakse kohe rahapakiga vastu pead. Päris nii ei ole, pead ikka ise ka initsiatiivi üles näitama. Meeskondlikult tööd tegema, masinat hoidma ja metsast midagi välja ka tooma. Kui päevas kaks-kolm koormat tood, siis sellega liisinguid-arveid ei maksa.“
Maaparandus esitab väljakutse
Hanso MK eristub päris mitme võimekusega, mida kõigil metsaettevõtetel pole. Näiteks maaparandustööd metsas. „Esmalt tekitatakse mulded,“ räägib Ats. „Need on tavaliselt võsa ja suuri puid täis. Esimesena tulen mina, vaatan olukorra üle ja koostame pakkumise. Kui võidame, siis tuleb giljotiin, võtab alusmetsa maha ja paneb ilusti kraavi peale. Harvester lõikab suuremad puud ära ja vedaja tuleb järgi ning viib kogu materjali välja.“
Kui metsamasinad oma töö ära teinud, tulevad kopad, kaevavad kraavid, teevad mulded sirgeks, taastavad või panevad uued truubid. Kui kõik tahenenud, saab mööda muldeid sõita metsa tegema. „Maaparandus on oluline protsess, et saaks liiga märja metsa kuivemaks, pluss on teenindusteed, kust edaspidi mets välja tuua,“ selgitab Ats, „RMK teeb seda väga palju ja küllap meie lapselapsed ükskord näevad, kui kasulik see on. Metsapilti saab sellest kindlasti ilusamaks ja mets kasvab paremini. Harvendus on ka ülioluline, sest kui puul pole ruumi kasvada, siis sealt metsas midagi ei tule ka. Kui harvendad, saab puu jõudu juurde ja kasvab ilusaks metsaks.“
„Osad metsamehed ütlevad, et maaparandus on peavalu, aga mulle hoopis väljakutse,“ ütleb Ats. „Paned nii enda, mehed kui masinad proovile. Meile meeldib teha sellist asja ja kuna üldjuhul suudame selle otsast lõpuni ära teha, on see meie meelest päris äge. Vähe on neid firmasid, kes jaksaksid otsast lõpuni ära teha. Meile just meeldiks saada hankeid, kus vastutad kogu protsessi eest otsast lõpuni. Meie kvaliteedi pealt alla ei anna. Võime ka kahjumisse jääda, aga pooleli ei jäta ja kvaliteet ei kannata.“
Altpoolt alustajad jagavad asja
Välismaal tööd tegemas Hanso MK ei käi. „Meil tööpõldu jagub, ei näe vajadust,“ ütleb Ats „Saaremaal teeme kaks kuud tööd linnurahu ajal, sest sealsetes hõredates metsades on linde vähe. Siis on ka mehed nagu välismaal, perede juurest ära. Ideaalis võiksid mehed ikka igal õhtul koju saada.“
Ats ise on töötanud Hanso MK-s viis aastat. Esmalt sae peal, siis väiksel forvarderil, edasi harvendusmasinal ja järgmisena lageraiemasinal. „Kui raiemeister ära läks, siis ülemus pakkus, et vaatame, kas saad hakkama,“ ütleb Ats. „Nüüd olen meistri ameti peal olnud nõks üle aasta. Lahti ei ole lastud, ju siis töö sobib.“
Ats näitab tänase forvarderijuhi Kuldar Kübarsepa peale ja ütleb, et tema on alustanud samamoodi saemehena: „Väga andekas juht, Luua koolist tulnud. Ta on lausa Rootsis raievõistlustel käinud. Mulle meeldivad sellised mehed, kes päris altpoolt alustanud, nad oskavad hästi olukorda hinnata ja probleeme lahendada. Ma pean ikka Kuldarit, mitte ennast silmas.“
Töötada on mõnus
1010G-s on mugav töötada. Näiteks saab tänasel kuumal päeval tõmmata kabiini akendele ette peegeldavad kiled. Konditsioneer töötab küll, ent väga palava ilmaga on kiledest palju abi. Need kaitsevad kuuma eest ja juht ei pea isegi päikseprille ette panema.
Kandevõime on 1010G-l 11 tonni „Kaks pakki mahub peale,“ ütleb Ats. „Käru saab teha pikemaks ja lühemaks. Väga kitsastes oludes saab tõmmata tagumised niinimetatud stoikad enda poole ja lageraie puhul tõmbad käru nii pikaks kui saad ja võid kaht pakki ilusti vedada. Kandevõime annab harvendusele ka palju juurde, kui tahad vedada mitut eri sortimenti ja neid eraldi hunnikutesse ladustada. 1010-ga paned neli sortimenti nii vabalt peale, et ei pea mõtlema ka.“
Artikkel on ilmunud ajakirjas Profi Eesti nr 3 2022. a.
