Menu



Aarman Puit: Eesti suurima masinapargiga metsavaruja töötab kiirelt ja efektiivselt

Mets 26.03.2020   

image for article

Reklaam

Profi banner

Profi banner



„Kümme tuhat töötundi saab meie metsamasinatel täis aasta-pooleteisega, siis vahetame nad välja,“ ütleb Eesti suurimate sekka kuuluva metsalangetusfirma Aarman Puit tehnikajuht Karl Kanne.

Rohkem kui Aarman Puidul pole metsatehnikat mitte ühelgi teisel Eesti firmal.

 

„Oleme jäänud peamiselt John Deere’i metsalangetus- ja veotraktorite peale pidama,“ ütleb Karl Kanne. „Tõsi, kaks Komatsut on ka. Harvestere koos veotraktoritega on kokku kaheksateist komplekti, need teevad tööd kõikjal üle Eesti.“

Karl näitab nutitelefoni ekraanilt spetsiaalset tehnika halduse jaoks mõeldud äppi Navirec, kus on parajasti töötavad masinad Eesti kaardil näha. Punaseid lipukesi on tõesti läänerannikust kuni Lõuna-Eestini, metsatehnikat tuleb kokku ligi 40 ühikut, lisaks teenindav transport.

Miks hiljuti 20. juubelit tähistanud Aarman Puidu eelistus just John Deere’i peale pidama on jäänud? „Oleme nendega nii kaua töötanud, et mehed on mugavusega harjunud,“ ütleb Karl. „Pöördkabiin on väga suur asi – kui masti keerad, siis teiste masinatega keerutad ennast ise tooliga, aga John Deere’i puhul pöörab ennast kabiin, kui vaid nuppu vajutad. Teine argument on intelligentne poomikontroll, kus noolepikendus liigub ise kaasa. See, kuidas masin ennast ise ebatasasel maastikul loodib, kasvõi kändude peal, on ka mugav.“

Pealegi - kui ka tahaks, ega teise margi peale ümberõppimine lihtne oleks, lisab Karl. Kui oled ühe tootja mudelitega harjunud, siis tead mida oodata ja kogu loogika on juba selge ning nii-öelda käe sees.

VARUOSAD IGAKS JUHUKS LAOS. Et John Deere’i masinaid juba kaua aega kasutatud, teab Karl, mida neilt oodata: „Midagi hullu ei ole välja tuua, töökindlad masinad on. Pukse ja laagreid tuleb aegajalt ju kõigil vahetada. “

Oma laos hoiab Aarman Puit peamiselt hooldetarvikuid nagu kütusefiltrid ja muu selline, mille vahetamisega töömehed ise hakkama saavad. Veel hoiab Karl igaks juhuks varuks harvesteripea tagavarasilindreid ja enamikku mastisilindreid. Ei saa riskida, et lähed esindusse, aga seal ka vajalikku juppi ei ole, tuleb tellida ja nii jääb masin mitmeks päevaks seisma.

Üks kallis, aga kohustuslik osa, mis peab alati tagataskus varuks olema, on harvesteri pea rullimootor, mis puud edasi söödab. „Maksab 5000 eurot, aga sa pead need sisse ostma ja need peavad sul seina ääres seisma. Kui keegi töömees helistab, et tal on see õhtule jõudnud, siis on sul see kohe võtta ja saad talle viia.“ Rullimootor iseenesest ei ole nõrk koht, kuid see on masina lüli, mis saab kõige rohkem ja pidevat koormust. Karl tunnistab, et mootori vahetamine on üsna tüütu tegevus, sest see kaalub oma 100 kilo. Saab ka üksi hakkama, aga kahekesi on parem.

Aarman Puidu tehnika töötab kõikjal üle Eesti, nii tuleb kasuks ka John Deere’i läbimõeldud esindustevõrk: kui midagi juhtub, pole kliendil liiga kaugele varuosa järele sõita.

SUURKLIENDIL ON LIHTSAM. Eks ole argument seegi, et Aarman Puit on nii kaua John Deere’i püsiklient olnud. Arvata on, et neile tehakse vähe teistsugune hind kui mõnele teisele, kes esimest korda esinduse uksest sisse marsib. Ja kui nad mõne teise brändi maaletooja juurde läheksid, siis nad sellist hinda ei saaks.

Et John Deere’i tehnika nõnda tuttav, siis saab kogemuse põhjal komplekteerida täpselt sellise masina nagu vaja on. „Näiteks valime me lõikepeaks enamasti mudeli H415,“ selgitab Karl. „Neil on kiired ja mitme käiguga sööterullid. Kui H415 puud söötma hakkab, siis teised laasivad ühe kiirusega, siis tema laseb peenemad puud kiiremini läbi. See on täiustatud mudel, millega saad jämeda, kuni 75 sentimeetrise puu lõugade vahele võtta. Kui varem pidid lageraide puhul saemehed käima suuri puid maha võtmas, sest harvester ei saanud hakkama, siis nende puhul seda muret ei ole. H415 võtab enamiku Eesti puid vajadusel maha.“

Karl teab, mida ta räägib, sest John Deere’i tehnika roolis on ta ka ise aastaid veetnud. „Viis aastat vedasin metsast John Deere’i vedukaga puitu välja,“ ütleb ta. „Kui vaja, saan ka praegu masinaga vajaliku töö tehtud. Kui kogenud harvesterijuht taga istuks, siis saaksin metsa lõikamisega ka hakkama. Metsas pole mehi asendada õnneks vaja olnud, aga platsi peal on ikka vahel midagi teha.“

KUIDAS TÖÖ KÄIB. Tänapäeval saavad Aarman Puidu töömehed igal õhtul kenasti metsast koju, graafikut koostades arvestatakse meeste elukoha ja logistikaga. „Sellist asja enam naljalt ei ole, et mehed elavad nädalaid langi kõrval soojakus,“ kinnitab Karl. „Igal õhtul koju sõita on mugavam ja tegelikult ka firmale lõppkokkuvõttes soodsam.“

Enamik Aarman Puidu metsatehnikat on vähem kui aasta vana, kõige uuemad vaid paar nädalat tööd teinud. Kohe-kohe on kaks komplekti masinaid veel saabumas. „Kui osaled Riigimetsa Majandamise Keskuse konkurssidel, siis seal on sees nõue, et su masinad peavad olema alla kolme aasta vanad,“ selgitab Karl. „me vahetame neid tegelikult enne, kui kümme tuhat töötundi täis saab – see aeg jõuab meil kätte aasta-pooleteisega. Soomlased aina imestavad, sest nemad saavad oma tempo juures selle arvu tunde täis kaks korda pikema ajaga.“

Viimati soetas Aarman Puit John Deere’i metsalangetustraktorid 1270G ja metsaveotraktorid 1510G. Kasutusel on ka üks E-seeria masin  ning kaks väiksemat 1110G metsaveotraktorit. „Üldjuhul on meil kõik suured masinad ja kaheksarattalised,“ selgitab Karl. „Lindid hoiame neil kogu aeg all. Meie maastikul on lihtsam lintidega sõita kui minna pärast masinat mudast välja tõmbama.“ Karl näitab oma telefonist pilti, kus traktor istub nõnda sügavalt porimülkas, et vaid kabiini paistab välja. Õnneks pole sellist lanki veel ette tulnud, kust materjali kätte ei saa. Ehkki talve pole viimastel aastatel ju õieti olnud, vähemalt tänavu mitte.

„Lindid lisavad harvesterile ka stabiilsust, nii seisab ta paremini maa küljes kinni,“ jätkab Karl. „Kui kaugelt suurt puud võtad, siis tõuseb traktoril külg õhku, roomikutega on kindlam lõigata.“  

KÜTUSEKULU NORMIS. Oleme meiegi kuulnud juttu, et John Deere’i kütusekulu olla veidi suurem kui mõnel lähemal konkurendil. „Samas ei saa ka tootlikkusele midagi ette heita,“ ütleb Karl. „Meie meelest on kütusekulu üsna normaalne. Kui sanitaarrraiet toksid teha, siis läheb kütust muidugi rohkem, lageraiet tehes vähem. Kütusekulu peab olema  konkurentidega võrreldavas klassis, muidu keegi ei ostaks su masinat ju.“

Silma hakkab, et Aarman Puidu töömehed ja ka Karl ise sõidavad ringi Volkswagen Transporteri bussidega. „Need sobivad meile hästi,“ ütleb Karl. „Neliveolised ja mahutavad palju. Meestel läheb kõik vajalik sinna sisse, kuni kütusetünnide ja voolikuteni. Iga metsamasina kohta on meil kaks Transporteri bussi.“

Aarman Puit OÜ

Tegevusala: metsavarumine

72 töötajat

Müügitulu 10,3 miljonit eurot.

Kasumimarginaal 11,45%

Kasum 1,18 miljonit eurot

2017. aasta andmed, kreedidiraport.ee

Metsalangetustraktor John Deere 1270G

John Deere 1270G kasutab nähtavalt vähem kütust, kui selle eelkäija, kuid on võimsam. Kütuse tarbimine on väga madal, millega säästate masina eluaja jooksul jõudsalt.

Efektiivne, mitmekülgne ja produktiivne

CH7 harvesteri nool

Meeldiv töökeskkond

intrac.ee

Metsaveotraktor John Deere 1510G

1510G FT4 forwarderil on täiustatud mootorit, kabiini ergonoomikat, kontrollsüsteemi, raami, veoülekannet ja noolt.

IBC - intelligentne poomijuhtimissüsteem

Uue generatsiooni koormavõre - täiustatud vastupidavus ja nähtavus

Suurenenud koormaala 5,3 m2, VLS varieeriva koormaala variandiga

Rohkem võimsust ja pöördemomenti

intrac.ee



gallery image
gallery image
gallery image
gallery image
gallery image
gallery image
gallery image
gallery image
gallery image
gallery image

Sind võivad huvitada ka need artiklid


Mets

John Deere esitleb uut võimsat lõikepead

Uus H219 lõikepea sobib ideaalselt suurtele harvesteridele j...

Mets

Valma Saeveski tegutseb nimest hoolimata hoopis metsas

Valma Saeveski rabab metsatööd teha nii kodusel Viljandimaal...

Mets

"Nagu oma käega võtaks puust kinni!"

Võsasalu OÜ kasutab oma töös Ponsse harvestere, sest need on...