Alates oktoobrist 2023 võivad kõik CLAASi põllumajandusmasinad, mis vastavad uusimatele heitenormidele, kasutada kütusena hüdrogeenitud taimeõli (HVO).
Enne uute masinate väljumist Harsewinkeli ja Le Mansi tehase väravatest täidetakse nende paagid säästva biokütusega.
See meede säästab 2500 tonni CO2 aastas, võimaldades mõlemal tehasel anda aktiivne panus kliimamuutuste vastu võitlemisse juba praegu.
„Lähitulevikus ei ole sisepõlemismootorile tegelikke alternatiive suure jõudlusega põllumajandusmasinate jaoks, seega vajame lahendusi, mis vähendavad seda tüüpi ajamiga seotud fossiilkütuse heitkoguseid, kuid ei mõjuta oluliselt tootmiskulusid, tarbimist, kaalu ja vastupidavust,“ selgitab BU Tractori asepresident Dr Martin von Hoyningen-Huene. „Hüdrogeenitud taimeõlid on ideaalne valik, sest need on juba olemas ja nende positiivne mõju keskkonnale on ilmne kohe.“
Säästval biokütusel töötavad:
Claasi standardtraktorid Le Mansist (V etapp)
Claas Xerion süsteem ja Harsewinkeli suured traktorid (V etapp)
Harsewinkeli kombainid Claas Trion ja Lexion (V etapp)
Claas Jaguar Harsewinkeli söödakoristusmasinad (V etapp)
Jätkusuutlik argument sisepõlemismootori kasuks
Põllumajanduses on liikuvate põllumajandusmasinate peamiseks energiaallikaks diislikütus. Samal ajal nõuavad kliimaeesmärgid, et me leiaksime alternatiive fossiilkütustele.
Kuigi elektrimootor pakub eeliseid väikese mootorivõimsuse korral, jõuab see tehnoloogia võimsuse ja energiavajaduse kasvades oma piiridesse. Akutoitel töötav Jaguari söödakoristusmasin peaks olema vähemalt kaks korda suurem ja kaks korda raskem kui praegune sisepõlemismootori ja vedelkütusega mudel, et saavutada võrreldav jõudlus ja tegevusulatus.
Gaasilistel kütustel nagu metaan või vesinik on märkimisväärsed puudused energiatiheduse ja seega energiasalvestusnõuete poolest.
Täielikult segunev ja kohe kättesaadav kütus
HVO kasutamisel on mitmeid eeliseid võrreldes teiste tehnoloogiate ja kütustega. V etapi masinaid ei ole vaja uuendada ega asendada. Neid saab lihtsalt täita HVO-ga ja seejärel kasutada täpselt samamoodi, isegi diislikütusega, ilma igasuguste piiranguteta. Samal ajal saab olemasolevaid põllumajandusettevõtete kütusemahuteid endiselt kasutada ilma ümberehitusteta.
Kuna kütuse omadused on võrreldavad fossiilsete kütuste omadustega, ei ole märgatavaid kaotusi jõudluse, kasutusaja, kulumise või vastupidavuse osas. HVO-d võib kasutada puhtal kujul (HVO100) või lisakütusena, mida võib segada tavalise diislikütusega mis tahes vahekorras. HVO100 kasutamisel võib CO2 heitkoguseid vähendada kuni 90% kogu elutsükli jooksul võrreldes fossiilse diislikütusega. Samal ajal eraldub põlemisel vähem lämmastikoksiidi ja tahkeid osakesi. Kuna kütus toodetakse peamiselt jäätmetest ja jääkidest, ei ole vaja toota täiendavaid taimeõlisid, mis vähendab konkurentsi toiduga.
HVO koosneb peamiselt jäätmetest ja jääkidest, sealhulgas kasutatud toiduõlist ja loomsetest rasvadest ning taimeõlidest. Järgnevates tootmisprotsessides muudetakse biogeenne tooraine süsivesinikeks reaktsioonis väikese koguse vesinikuga (hüdrogeenimine). See protsess muudab taimeõlide omadusi fossiilsete kütuste sarnaseks, mis võimaldab neid kasutada liikuvates töömasinates diislikütuse asendajana.
Paljudes riikides on see kütus juba laialdaselt kättesaadav kütusejaamades, kas puhta HVO100 kujul või segatuna tavalise diislikütusega.
