Saarte Metsamajanduse OÜ tõestab enda näitel, et kui operaatorid masinaid hästi hoiavad ja hooldavad, peavad need tõsisele kasutamisele vastu aukartustäratavalt kaua.
Fotod Aivar Kullamaa
Saarte Metsamajanduse OÜ on tänaseks tegutsenud juba 20 aastat, olles Saaremaa suurim metsamajandaja.
Ettevõte tegeleb peamiselt metsakinnistute ja kasvava metsa raieõiguste ostuga ning metsauuendustega oma kinnistutel. Valdavalt osa metsakinnistuid asub Saare- ja Hiiumaal, vähesel määral on ettevõte metsa ka mandril. Samuti aitab Saarte Metsamajanduse OÜ taasmetsastada oma raieklientide metsi.
Ettevõttes töötab keskmiselt 15-20 inimest. „Püüame oma töötajaid väärtustada,“ ütleb juhataja Marek Mägi. „Meie kaadri voolavus on minimaalne, keskmine tööstaaž ulatub üle kümne aasta. Arvan, et see näitab usaldust tööandja vastu.“
Hetkel käib töö korraga viiel objektil. „Viimastel aastatel oleme raiunud 3000-4000 tihumeetrit puitu kuus,“ nendib Mägi. „Ent on olnud ka aegu, kus oleme raiunud kuus 7000-10000 tihumeetrit.“
Talve Saares polegi
„Metsa majandamine on meie kandis talviti keerukam kui mandri-Eestis,“ ütleb metsameister Kristjan Lepp. „Viimastel talvedel miinuskraade praktiliselt ei ole või kui on, siis väga lühiajaliselt. Vahel saab neid mitte päevade, vaid lausa tundidega mõõta. Viimased talved olid meil seitse-kaheksa aasta tagasi. Selle tõttu on pehmetel pinnastel olevate lankide majandamine lihtsam ette võtta suvel väga kuival ajal. Ent ka seda aega omakorda napib.“ Lepale ja Mägile tuleb siiski 20-aastase tegutsemise ajast meelde vaid üks kord, kui langilt ei saanudki materjali kätte.
Paberi- ja küttepuu liigub valdavalt läbi Roomassaare sadama. Haab läheb sealtkaudu Estonian Celli tehasesse. „Algselt kogume materjali oma laoplatsile ja sealt edasi liigub see laevale,“ räägib Mägi. „Meil on hea pikaajaline koostöö Stora Enso Eesti AS-iga, palgi viime oma autodega Imavere saeveskisse.“
Metsa ülestöötamisel ja materjali transpordil kasutab Saarte Metsamajanduse OÜ 100% oma tehnikat. Metsamasinaid ja veokeid tuleb kokku ligi 20. „Lõikajad on meil Ponsselt ja John Deere’ilt,“ selgitab Mägi. Ponsse mudel on Scorpion King ja see on kolm-neli aastat vana. Lõikajaid John Deere 1270 on ettevõttel kaks, lisaks mõned väiksemad Logmanid harvenduseks. Väljavedajaist kasutab ettevõte John Deere’i mudeleid 1210 ja 1110. Üks vanem metsamasin on ka Eesti päritolu Metsis, millega ollakse samuti rahul.
„Ponsse soetasime, et saada võrdlus John Deere’iga, aga tulemusena arvame, et mõlemad on head,“ selgitab Mägi. „Suurema osa hooldusest teeme ise ja et meil on John Deere’iga kogemused suuremad, siis kaldume pigem neid eelistama. John Deere’il on ka oma esindus Saaremaal, mis teeb meile elu kergemaks.“ Saarte Metsamajanduse töökojas Kuressaares tegutsevad pika töökogemusega ja oskajad mehaanikud, kes saavad hoolduse ja remondiga valdavalt ise hakkama.
Juhid hoiavad masinaid
Saarte Metsamajanduse OÜ metsamasinad töötavad ühes vahetuses ja igal masinal tegutseb üks operaator. „Selle eeliseks on see, et iga juht hoiab ise oma masinat heas töökorras, ei lükata vigade remonti või hooldusi pikalt edasi,“ selgitab Mägi. „Operaatorid on vahel uskumatult hoolsad, päris mitmed mehed näiteks panevad jalga vahetusjalatsid, kui masina kabiini astuvad.“ Ühes vahetuses eelistab Saarte Metsamajandus aga töötada seetõttu, et nende hinnangul pimedas tegutsedes töö kvaliteet ikkagi kannatab.
Transpordis kasutab ettevõte peamiselt Scaniaid, millega on samuti juba pikaajaline kogemus. Ent masinapargis on ka Volvosid. Veokite pealisehitused on Saarte Metsamajandus samuti metsa veoks ise ümber ehitanud.
„Et me veame palgi mandrile, siis tuleb iga koorma kohta ligi 600 kilomeetrit läbisõitu,“ ütleb Mägi. „Aegajalt on võimalik saada ka tagasisõiduks koormaid, mis vähendab kulu omahinnale.“
„Kuna metsanduses on turbulentsemaid aegu rohkem kui muudes majandussektorites, siis eelistame vähem liisinguid ja hoiame masinaid pikemalt, kui valdav osa metsanduse ettevõtetest seda teeb,“ räägib Mägi. „Me ei tee ka Riigimetsa Majandamise Keskusele tööd, seega pole meil piiranguid ses osas, kui uued masinad olema peavad.“
Metsamasinatel koguneb töötunde tavaliselt kuskil 5000-6000 vahel, ka kuni 7000 enne, kui need vahetusse lähevad. Autodel on kilometraaž erinev, alates 100 000 kuni miljonini. „Miljonär on meil ka olemas,“ kinnitab Mägi. Ka Volvol, mis parajasti koormat peale saab, on juba 800 000 kilomeetrit ees. „Kui on korralik juht, kes õigel ajal hooldused ära teeb, siis ei ole üldse probleemi,“ ütleb Lepp.
Nii ei näegi Mägi vajadust lähiajal midagi välja vahetada. „Võib-olla kahe aasta perspektiivis tuleks see kõne alla,“ arvab ta. „Vedajad võtaksime ilmselt John Deere’id, sest oleme selle margiga harjunud. Lõikaja suhtes võib veel mõelda, kas tuleb Ponsse või John Deere.“
Mägi nendib, et on vahel suuremaidki remonte ette tulnud, aga ka nendega on ikka ise hakkama saadud. „Sellel vedajal vahetasime näiteks mootori ära,“ näitab ta parajasti toimetavat John Deere’i. „Hindasime masina seisukorra ära ja tundus, et on mõistlik mootor välja vahetada, ülejäänud osas oli see heas konditsioonis.“
Ka võsa läheb kaubaks
Et hakke hind on hea, püüab ettevõte võimaluse korral alati metsast välja tuua alusmetsa võsa ja oksad. Vahel on aga pinnas nii pehme, et võsa tuleb panna pinnasele tugevduseks, et masinatega üldse töötada saaks.
„Kasutame võsa võtmisel giljotiinidega roomikekskavaatoreid,“ ütleb metsameister Lepp. „Meie kaks ekskavaatorit kannavad Liebherri ja Case’i logosid. Üks giljotiin on pärit Mõisakülast, teine on KMG oma. Ei saa kurta, Eesti ettevõtted oskavad toimivaid asju teha küll.“
Lankidel, kus on teostatud lageraie, püüab Saarte Metsamajandus võimalikult kiiresti teha metsauuenduse. „Enamjaolt on see metsakülv,“ sõnab Lepp. „Omame ise kogu vastavat tehnikat.“
Artikkel on ilmunud ajakirja Profi Eesti 2022. a 4. numbris.
