Menu



Valma Saeveski tegutseb nimest hoolimata hoopis metsas

Mets 07.05.2020   

image for article

Reklaam

Profi banner

Profi banner



„Viskame siin nalja, et oleme kliimamuutuste ohvrid – meie kolm väikest forvarderi praegu lihtsalt seisavad,“ muigab Olav Arus.

Valma Saeveski rabab metsatööd teha nii kodusel Viljandimaal kui Saksas ja Rootsis.

Olav Arus töötas pärast Vana-Võidu tehnikumi põllu- ja kodumajanduse eriala lõpetamist koos isaga üheksa aastat metsas. „Ma olen läbi ja lõhki maapoiss, Kärstnas kasvanud,“ ütleb Olav. „Mets on eluaeg hingelähedane olnud ja ei ole raske sel alal tegutseda, kui oled metsas üles kasvanud.“

Saeveski, mis palki ei sae

Üks asi viis teiseni, nagu Olav ütleb, ja 2005. aastal asutas ta päris oma ettevõtte Valma Saeveski. Algne saeveski-töö asendus peagi metsa lõikamisega ja ettevõtegi kolis Mustlasse, ent firma nimi jäi muutmata ja tekitab veel tänapäevalgi vahel segadust.

Valma Saeveskis töötab täna 40 inimest. Firma tegutseb peamiselt kodu ümbruses, ent ka Rootsis ja Saksamaal. „Meil on hea koostöö Viljandi ettevõttega Roger Puit,“ selgitab Arus. Lageraided on Valma saeveskil alles teise- või kolmandajärguline teema, eeskätt tegeletakse harvendusraiete ja metsakasvatusega.

Tänagi märgib Olav kõigi tööde puhul ise metsad ära, käib need läbi, teeb diagonaalid sisse ja hangib kooskõlastused, kuhu võib puidu maha panna. „Siitkandi metsad on mul läbi ja lõhki selged,“ nendib ta. „Näiteks pinnase poolest – kus pehmem, kus kuivem.“ Olav saab ka Komatsu harvesteri roolis hakkama ja kui vaja, läheb ise kabiini.

Olav Aruse telefon heliseb pidevalt, ikka tuleb vastata tööd puudutavatele küsimustele. „Oma meestele olen ma 24 tundi päevas kättesaadav,“ kinnitab ta. „Püüan pakkuda maksimaalset tuge probleemide korral – mehaanikud, treilerid, kõik saab kohe appi saata.“ Ka Olavi kodu on siinsamas, firma peakorteri ja töökoja kõrval. „Mu elutoa aken avaneb ka töökoja poole, silm on kogu aeg peal,“ naerab ta. „Õnneks on mul väga hea assistent - mu oma õde. Tema tegeleb numbritega.“

Vimek tegutseb

Esimesel langil näeme 90. aastatel tehtud raide asemele kasvanud metsas töötamas harvesteri Vimek 404 SE. „Seda mudelit esitleti eelmisel aastal Maamessil ja seal tegingi valiku,“ ütleb Arus. „Väike, esimese järgu harvendusraide harvester on kerge, vaid 4,5 tonni, ega lõhu üldse pinnast ega puujuuri.“

Enne seda kasutasid Valma või õigem oleks öelda Mustla mehed kaks aastat Sampot. Uut sama tootja mudelit ei olnud aga enam mõtet osta, sest „tänapäeva Sampo ei ole enam kerge riist, meie pinnastele ei sobi,“ märgib Arus. „See pole enam esimese järgu harvenduse jaoks. Muidugi, lageraide lõikajaga saab ka esimest järku teha, aga see ei ole õige. Uus tehnika läheb üldse järjest raskemaks.“

Vimeki juht Tõnis tuleb kabiinist välja suitsu tegema ja ütleb, et võimekuselt on Sampo ja Vimek üsna sarnased. Viimane on üsna lihtne, aga kõik mis vaja, on siiski olemas. Vimek on üsna uus ja erilisi muresid pole temaga töö käigus ette tulnud. Tõsi, saemootor tuli garantiikorras välja vahetada.

Töö käib ka välismaal

Valma Saeveski tehnika ja mehed töötavad peale Eesti ka Rootsis ja Saksamaal. Rootsi metsades tegutseb praegu uus 8-rattaline, 11-meetrise poomi ja C93 lõikepeaga Komatsu 901 XC. „Sellega teeme seal peenema iseloomuga lageraideid,“ selgitab Arus. „Kuigi rootslased kasutavad seda ka teise järgu harvenduseks, vanemas metsas.“

Väljavedajana töötab Rootsis Komatsu kõige suurem mudel 895. „Eestis veame me sellisega oksi,“ ütleb Arus. Harvendusraideid lõikab Rootsis 20-tonnine, teise järgu harvendusraideks mõeldud Ponsse Beaver, H5 peaga. Välja veab seal Komatsu 840 DX forvarder.

Saksamaal on kasutusel 8-rattaline harvester Komatsu 931 XC ja välja veab Komatsu 875, mõlemad mõeldud just lageraideks. Need on üsna uued masinad, harvesteril ette kerinud vaid 1500 ja vedajal 2000 töötundi.

Olav võtab nutitelefonis lahti Komatsu rakenduse, mis näitab kenasti ära, kus tema masinad parajasti töötavad. Siit on näha ühe harvesteri asukoht Saksamaal Bonni lähedal.

Kliima mängib vingerpussi

Niipea kui asfaldilt ära pöörame, on kruusatee täiesti tüma ja metsavahelised teed veel hullemad. Metsa aga pole ilma kummikuta mõtet minnagi. „Viskame siin nalja, et oleme kliimamuutuste ohvrid - kolm väikest väljavedajat praegu lihtsalt seisavad,“ muigab Arus. „Mõnest kohast enne lõigatud metsa kätte ei saa, kui miinust teeb.“

Rootsis on muretu – metsaaluse pinnase all on valdavalt graniit. Ka Saksamaal pole enamasti pehme maaga probleemi. „Lindi- ja traktoritootjad võivad rääkida küll, et suur väljavedaja saab hakkama, kui laiad lindid all, aga Eesti pinnasega lihtsalt sobivad väiksed traktorid paremini,“ ütleb Arus ja muigab: „Ma olen 20 aastat metsa teinud, siin ma vist palju eksida ei saa.“

Forvarder vajab häid roomikuid

Teisel langil vaatame, kuidas töötab Komatsu üsna uus vedaja, mudel 835, millel ette kerinud vaid 300 töötundi. „Meil on kasutuses kolm eelmise põlvkonna mudelit 830 ja uuega on vahe suur,“ kinnitab Olav. „Eeskätt kaal – vanad kaalusid 12 tonni, aga see on 17 tonni. Lindid ka alla ja ongi peaaegu 20 tonni täis. Uus mudel kaalub tühjana pea sama palju kui vanad koos koormaga.“ Spetsiaalsete Olofsforsi ekskavaatoriroomikutega, millel lüli samm pikem, saab siiski ka nii raske masinaga niimoodi metsas toimetada, et ei lõhu pinnast ja lähed pehmelt üle kännu.

Komatsudega töötama sattus Valma Saeveski juhuslikult. „Alustades oli meil kasutatud Ponsse, siis vahetasin selle vana Valmeti vastu välja,“ räägib juhataja. „Nii ta läks. Ühe firma masinaid kasutades on palju lihtsam, nii remondi kui hooldusega. Hoiame endal ka väikest varuosade ladu. Mehed saavad üksteist nõustada, kui on probleem, siis helistavad teisele juhile, kes töötab samasuguse masina peal.“

„Komatsu on ka tehnoloogia osas tugevalt edasi astunud,“ kinnitab Arus. „Näiteks on neil 2015. aastast kasutusel uus kahe pumbaga hüdraulikasüsteem, üks toetab teist.“

 

Valma Saeveski OÜ

2018. aasta müügitulu oli 3 753 069 eurot.

Kasumimarginaal 2018 on 7,40 %. 



gallery image

Sind võivad huvitada ka need artiklid


Mets

John Deere esitleb uut võimsat lõikepead

Uus H219 lõikepea sobib ideaalselt suurtele harvesteridele j...

Mets

Aarman Puit: Eesti suurima masinapargiga metsavaruja töötab kiirelt ja efektiivselt

„Kümme tuhat töötundi saab meie metsamasinatel täis aasta-po...

Mets

"Nagu oma käega võtaks puust kinni!"

Võsasalu OÜ kasutab oma töös Ponsse harvestere, sest need on...