„Topeltratastest on kasu, ilma nendeta me põllutööd ei tee,“ ütleb Vändra kandis tegutsev põllu- ja metsamees Mihkel Jürisson.
Kui su põllumaad varieeruvad puhtast sinisavist liivani välja, siis pole neile universaalset põllumasinat leida võimalik.
Mihkel Jürisson tõdeb, et tema töömahtude juures saab edukalt hakkama ka mõne aasta vanuste masinatega.
„Mullaharimistöödel tuleb meie masinatel aastas keskeltläbi 400 töötundi ära,“ ütleb ta. „Kui välja arvata üks kasutatud kombain, mille Inglismaalt tõin, on kõik meie tehnika uuena ostetud. Ma hoian neid üldjuhul pikalt enda käes, sest kui töötunde koguneb viljakasvatuses nii vähe, siis ei ole mõtet masinaid tihti vahetada. Olen need ostnud viis-kuus aastat tagasi ja nad pole veel ei füüsiliselt ega moraalselt vananenud.“
Kahel siinkandis põllumajandusega tegeleval Jürissoniga seotud ettevõttel on 800 hektarit haritavat maad ja 50 hektarit rohumaad. Neist 650 hektarit on omandis. Peale teravilja kasvatatakse rapsi, uba, hernest ning vahekultuuridena mesikat ja ristikut. Metsa hallatakse paaril tuhandel hektaril.
Tööd annab Jürisson peale iseenda kuuele inimesele. Suvel tuleb viljavedamisel appi veel üks autojuht. Personaliprobleeme ei ole: kõik töötajad on siin ametis olnud üle 10 aasta ja üks koguni 23 aastat. Tõsi, väimees on nüüd vaid aastajagu ettevõttes töötanud.
Kombainid ootavad oma aega
Ehkki põllutöömasinatel töötunde väga palju ei kogune, ei saa tööde spetsiifika tõttu ikkagi hakkama ühe kombaini või traktoriga. „Nelikveolise John Deere S690 tõin kasutatuna Inglismaalt viis aastat tagasi,“ räägib Mihkel Jürisson. „See oli vaid 600 tundi töötanud. Meil on palju ka väikseid põlde, aga 690 on üsna suur. Mõned korrad läks ta katki ka ja nii ma ostsin juurde väiksema kombaini, Deere 650. Sellega ma võtan ise vilja ja suurema peal töötab üks traktorist.“
Ka Valtra traktoreid seisab õuel lausa kolm erinevat mudelit. „Kasutame nii A-, T- kui N-seeriat,“ loetleb Jürisson. „Väikse A-ga veame võsa, N-seeria mudelile sobib esilaadur ning T on kõige suurem, käib põllul ja saab kõige rohkem tööd. Alla 170 hobujõu traktoriga pole põllumajanduses midagi teha. Väetada ja külvata võid, aga mullatöid teha mitte.“
A ja T-seeria Valtratel on all topeltrattad, sest Jürissoni maade pinnas on üsna keerulise loomuga. „250 hektarit on puhast sinist savi, veel 250 hektarit on liivast pinda ja ülejäänu on savikas-mullakas,“ loetleb Mihkel Jürisson. „Topeltratastest on kasu, ilma nendeta me põllutööd ei tee. Ka viljaveol meil autod põllule ei sõida, kasutame ümberlaadimishaagist.“
Traktoritest on kasutusel veel viis aastat vana John Deere 8335R ja vaid paari aasta eest ostetud John Deere 6215R. Väiksem Deere külvab ja väetab, suurt kasutatakse mulla harimiseks.
Väderstad ja Kverneland sõidavad haakes
„Otsekülvi me ei tee, vaid harime maad läbi,“ jätkab Jürisson. „Me künname 30% maadest, mitte rohkem. Mõnel aastal ei künna üldse, eelmisel aastal kündsime jälle natuke rohkem. Ristikut ja mesikat ma künnan sisse. Savimaadel jätame sügisel märjaga maa parem harimata, sinna on kobestitega keeruline peale minna. Üldiselt on mul põhimõte, et nelja-viie aasta tagant peab maad korra kündma, uue lehe ette keerama. Ülejäänud aja katsume harida.“
Suur osa Jürissoni majapidamise põllutööriistadest on pärit Väderstadilt ja Kvernelandilt. „Ader on neljahõlmaline Kverneland näiteks,“ räägib ta. „Meil on ka neljameetrine tüükultivaator Väderstad Cultus, sellega harime enamiku põlde läbi. Kevadeti, kui on vaja põldu kuivatada, kasutame 8-meetrist piikultivaatorit Väderstad NZ Agressive. Kuivemal ajal harime palju maid Väderstad Carrier 925ga. Mulle see aparaat meeldib – sel on peal ka peenseemnekülvik, nii et mesika ja ristiku külvame enamikus sellega.“
Jürmets OÜ on varem majandanud ka kruusakarjääri. „Viimasel ajal pole olnud aega sellega tegeleda,“ tunnistab Jürisson. „Oma teid oleme palju korda teinud, aga välja müünud üsna vähe. Mehi napib ja põllumajandus võtab aja ära. Talvel tegutseme metsas ja suvel põllul.“
Mullad üllatavad laia spektriga
„Meie maad on mu kodu juurest vaadates kolmes suunas kuni 25 kilomeetri kaugusel,“ selgitab Mihkel Jürisson. „Mõneti on see probleem, aga teisalt ka pluss. Maad on erineva mullastikuga ja näiteks liivastele pindadele saan kevadel varakult peale. Ühesuguste pinnastega oleks palju keerulisem. Erinevaid kultuure on ka hea kasvatada: rukis ja kaer kasvavad liivasel pinnal, nisu savisemal.“
Aprilli teise dekaadi algul, kui Jürissoniga vestleme, on arvestatav osa kevadisi põllutöid juba tehtud. „Oleme kultiveerinud ja hernes-uba on juba külvatud,“ ütleb ta. „Oa-hernega olen ikka üsna vara peale läinud, sest meie liivastel maadel on esimestena tolm taga. Üks põld mesikat on ka juba külvatud.“
„Talivilja all oli meil 400 hektarit,“ jätkab Jürisson. „Sellest kümme hektarit ikaldus vee alla ja tuleb uuesti külvata. Ülejäänud 390 hektarit on talve päris ilusti üle elanud. Ligikaudu 400 hektarit tuleb kevadel veel külvata, sellest 150 tänase on päeva seisuga juba tehtud.“
Möödunud aastal läks ettevõttes käiku Anti viljakuivati: hakkepuidul töötava konteinerkatlamajaga 0,8 MW šahtkuivati mahutavusega 40 kuupmeetrit. „Olen sellega hästi rahul, esimesel hooajal töötas see väga hästi,“ kinnitab Jürisson. „Veidi käivitamiseprobleeme oli, aga muidu on ikka väga soodsalt võimalik vilja kuivatada. Hake tuleb meie enda metsast.“
Jürisson ütleb, et võinuks ehk isegi võimsama kuivati valida. Praegu jätkub sellest enda tarbeks ja kui palju vilja korraga peale tuleb, võib jänni jääda.
Metsatehnikat harvenduseks ja suuremaks tööks
Metsatehnikale tegi Mihkel Jürisson aasta tagasi uuenduskuuri: müüs maha kolm vana, 90ndatest pärit harvesteri ja ostis uued asemele. „Ma ise lõikan väikse Sampoga harvendust,“ ütleb Jürisson. Mudeli täpsem nimi on Sampo HR46. Teine uuem harvester on John Deere 1270. Ka see on tegelikult pruugituna ostetud, 2014. aasta masinal oli ees 20 000 töötundi. Valmeti ja Komatsu forvarderid on samuti teise ringi masinad.
„Ma lõikan aastas tuhat tundi, sellise mahu juures ei ole mõtet tuliuut tehnikat osta,“ nendib Jürisson. „Me oleme metsas hooajaliselt, teeme oma metsa ja veidi teenust. Rohkem selleks, et talvel meestel tööd oleks. Ostan ka naabritelt lanke ja teen neid. Raiume umbes 10 000 tihu aastas. Sel aastal muidugi vähem, tuleb ehk kuus-seitse tuhat.“
Vähenenud raiemaht tuleneb mõistagi soojast talvest. „Sellist ilma pole mina varem näinud, kuigi olen metsas tegutsenud 95. aastast,“ ütleb Jürisson. „Me oleme 15. detsembrist kuni märtsi lõpuni saanud autodega metsast palki välja vedada vaid kaheksal päeval, kui öökülma tegi. Katastroof.“
