Menu



OÜ Milligrupp kogemus: teraviljakasvataja masinapark hõlmab tehnikat kombainist veoautode ja teehöövlini

23.03.2020   

image for article

Reklaam

Profi banner

Profi banner



„Katsetame erinevaid masinaid ja töötame nendega, mis meile igakülgselt sobivad,“ ütleb Viljandimaal Ülemõisas toimetava teraviljakasvataja OÜ Milligrupp juhataja Arne Lohu.

Milligrupi masinapark on muljetavaldavalt suur ja firma põldudel võib töötamas näha mitmete tootjate erinevaid mudeleid.

Kui Profi Milligrupi õuele jõuab, pargib Arne Lohu parajasti oma Belarusi katuse alla ja astub kabiinist välja meid tervitama. Juhtumisi iseloomustab see seik hästi siin firmas valitsevat mõtteviisi – kui vaja tööd teha, istub ka kõige suurem ülemus traktori, kombaini või veoauto rooli. Ning ka kaine ja maalähedane suhtumine masinaparki tuleb kenasti välja: Belarusiga annab samuti tööd teha, iga liigutuse jaoks ei ole sugugi vaja kallist Lääne tehnikat.

PÕLLUL TÖÖ KÄIB. Ajal, mil Milligrupis külas oleme, on ilusat kuiva ja soojemat ilma pidanud vaid nädalapäevade jagu. Siinsed põllutööd käivadki alles kolmandat päeva.

Läheme vaatama, kuidas käib väetamine Fendti iseliikuva taimekaitsepritsiga Rogator 655. Selle roolis on Arne poeg Sven-Erik, kes peab Milligrupis peaagronoomi ametit. Maaülikooli haridusega Sven-Eriku käe all on saagid hakanud järjest suuremaks minema, ulatudes kohati koguni üle 10 tonni hektarilt. Keskmine hektarisaak jääb nelja-viie tonni juurde. „Kui saagikust tahad, pead arvestama ka suuremate kulutustega väetistele ja taimekaitsevahenditele,“ selgitab Arne. „Sven-Erikule meeldib nende asjadega mässata ja tulemused on ka kenasti näha.“

Kevad on põllumehel kiire aeg. „Kahe nädala pärast saab uba maha panema hakata,“ ütleb Arne. „Seejärel tulevad järjest oder, nisu, raps ja jälle oder. Siis ongi kõik maas ja saab pika laua taha istuda kevadtööde lõppu tähistama.“

VASTAVALT VAJADUSELE. Milligrupi põhimõte tehnika puhul kõlab umbes nii: masinad peavad maksimaalselt sobima meie oludesse ja neid peab olema piisavalt, et tööd tehtud saab. Sellest johtuvalt on masinapark üsna kirju, siit leiab nii New Hollandi, Case’i, Komatsu kui teiste tootjate tehnikat. „Oleme katsetanud palju erinevaid masinaid, igaühel on oma väikesed vead ja iseärasused,“ ütleb Arne. „Kui oled mitmeid riistu proovinud, saad selgema pildi, mida sul vaja läheb.“

Oluline on seegi, kus toimetab tehnika edasimüüja. See tähendab, kui kaugelt tuleb minna varuosade ja kulumaterjalide järele. New Hollandi ja Fendti esindus Tatoli näol on Tartus, sinna tuleb täpselt 100 kilomeetrit. Viljandi on palju lähemal, aga seal asub ainult Case’i esindus. „Kui probleem tekib, on nad kohe kohal,“ tunnustab Arne.

Küsimuse peale, kas tehnikaga mingeid suuremaid jamasid ette on tulnud, vajub Arne mõttesse ja raputab lõpuks pead. „Ega ei ole. Ja kui kiirel ajal tehase praagi tõttu midagi tõsisemat juhtub, siis annavad esindused tänapäeval ka asendusmasina. Töö tegemata ei jää. Näiteks kui mürgipritsil pump üles ütles, saime asenduspritsi.“

KA VEOAUTOT LÄHEB VAJA. „Oma tehnikat vahetame uuemaks nii kuue-seitsme aasta tagant,“ selgitab Arne. „Traktoreid hoiame kauem, sest neid on meil rohkem ja töötunde koguneb nõnda vähem. Kombaine jagub meil oma 2000 hektari jaoks nibin-nabin täpselt ja nii on nad ka rohkem töös.“ Milligrupi tehnikast on praegu liisingus umbes pooled masinad.

Varjualuses, kus tehnika ilusti reas nagu väljanäitusel, hakkavad silma ka mõned veoautod. Arne ütleb, et need on soetatud juba ammu ja mõeldud eeskätt talvel vilja vedamiseks. Kaks kärbest ühe hoobiga: ei ole vaja veoteenust väljast sisse osta ja samas saab oma inimesi viljaveol rakendada, kui talvel meestele muud tööd pakkuda ei ole.

Platsi teises servas seisva uue kuivati kohta ütleb Arne, et nüüd on võimsust nii palju, et ehk saab teistelegi teenust pakkuda. Kuivateid on kaks: Antti tuli Baltic Agro Machinery’st ja Alvanit pakub Tatoli.

20 AASTAT AJALUGU. Osaühing Milligrupp alustas tegevust 1997. aastal, nii et tänavuseks on tegutsetud 22 aastat. Arne toimetas teraviljakasvatuse alal ka enne seda, FIEna paarisajal hektaril. „Siis oli vaja uut tehnikat soetada, läksin advokaadi juurde ja temal oli valmisfirma riiulist võtta,“ selgitab ta ja muigab: „Nii et mina ei ole siiski seda nime välja mõelnud. Mingi seos sellel teemaga ju on – miljonid tulevad ja lähevad, ehkki suuremalt jaolt ikka pangale.“

Milligrupp tegutseb täna endise Õisu sovhoosi südames. Töökojas saab vajalikud hooldused ja remonditööd jooksvalt ära teha, kui ei ole just vaja esinduse sekkumist. Siinsamas asub uus, äsjavalminud kuivati ja laod. Aidad, nagu Arne ütleb. „Meie oma vilja sügisel odavalt ära ei müü,“ selgitab ta. „Müüme siis, kui hind on hea, ja sellele, kes rohkem maksab. Eksekosse oleme müünud, Scandagrasse ja Baltic Agrosse ka.“

Õisu sovhoosis on Arne ka ise pikalt töötanud. 83. aastal, kui ta sõjaväest tuli, pakuti talle agronoomi kohta, ent noorel mehel oli vaja viisakamat sissetulekut ja nii hakkas ta hoopis autojuhiks. Pärast päevatööd istus Arne veoautost kombaini või traktori rooli ja teenis nõnda korraliku palgalisa.

ELU LÄHEB EDASI. 2,5 miljoni eurose aastakäibega Milligrupi hingekirjas on täna seitse töötajat. Kuivatihooajal tuleb otsida tööjõudu lisaks, samamoodi kevadel kivikorjamise ajaks. „Oleme seni ilma võõrtööjõuta hakkama saanud, aga inimesi on raske leida küll,“ nendib Arne ja muigab: „Eriti nooremaid. Eks nad tahaksid pigem telefoniga mängida, aga sellist tööd meil veel pakkuda ei ole, et niimoodi palka saaks.“

Kaksteist aastat tagasi oli raske hetk, meenutab Arne. Ebatäpsuse tõttu paberimajanduses võeti Milligrupilt toetused ära. „Saime kuidagi hakkama, aga kaalusime ka varianti tegevus lõpetada,“ ütleb Arne. „Sellisel puhul mõtled küll, et kas ametnik peab alati näpuga paberis järge ajama, või saaks ehk ka inimlikult ja mõistvalt läheneda.“

Eelmise suve põua kohta ütleb Arne, et nende kandis polnud asi väga hull, midagi ikka sadas ka. Tavaline kehv suvi, sellest saab üle.

Õnneks on põllumehel ligi pool aastat sellist aega, kus ei pea muudkui ilma, saagi, kokkuostuhindade ja muu pärast muretsema. Kui sügisel põllutöö otsa saab, algab jahihooaeg. Peaaegu pool aastat saavad Arne ja Sven-Erik siis kodukandi metsades jahil käia. Arne peab siin ka jahiseltsi, MTÜ Rimmu Kütid esimehe ametit.



gallery image
gallery image
gallery image
gallery image
gallery image
gallery image
gallery image
gallery image

Sind võivad huvitada ka need artiklid


Aasta taimekasvataja parandab istutusmasina kinnisilmi ära

Möödunud aasta parim taimekasvataja Margus Vahtramäe panusta...

Case IH Magnum AFS Connect esmaesitlus Eestis

Case IH tavatraktorite lipulaeva Magnum uus seitsmenda põlvk...

Uus WV köögiviljakoristusmasin Grimmelt

Köögiviljakoristusmasin WV on mõeldud peamiselt säilitussibu...