Menu



Rootoräkete kasutamise tähelepanekud | Imerelv või nišitoode?

24.03.2025   

Rootoräkete kasutamise tähelepanekud | Imerelv või nišitoode?

Üha enam tootjaid lisab oma valikusse rootoräkkeid. Oleme arutanud Einböckiga — selle tehnika pikaajalise pakkujaga — nende masinate erinevusi ja kasutusvõimalusi.

Mida rohkem pakkujaid turul on, seda mitmekesisemaks muutuvad turunduslubadused. Ärge laske end nendest siiski petta, sest üks on selge: rootoräke ei ole imerelv. Sellel on oma kasutusala, kuid ka omad piirangud.

Kuid mis on tegelikult rootoräke? See masin koosneb pöörlevatest tähtketastest, mis tungivad mulda, eraldavad sellest väikseid osakesi ja viskavad need tahapoole. Masinakategooria pole (veel?) selgelt defineeritud. Sarnaseid seadmeid võib leida ka nimetuste „tähtäke“ või „pöördäke“ all.

Rootoräke põhineb pöörlevatel tähtketastel, kus üksikud labad tungivad pinnasesse ja kobestavad seda. Einböckil on üksikud hakkimislabad ratta külge kruvitud.

Tüüpilised on klassikalised rotary hoe rattad (eesti keeles: rootoräkke-rattad) lõikavate labadega, mis on üldiselt ühekaupa poltidega kinnitatud või needitud. Paljudel masinatel on rattad ühtemoodi üles ehitatud. Kuid näiteks Einböck kasutab labade omaloodud geomeetriat ja suurusi, et tagada mulda sisenemine ja põllukultuuri säästev töö. Süsteemipõhiselt on labadega rattad alati sõidusuunas orienteeritud, mitte nurga alla seatud.

Rootoräkked muutusid populaarseks 1970. aastatel William Yetteri kaudu USA-s. Seetõttu nimetatakse tähtrattaid mõnikord ka Yetteri ratasteks. Uus polnud see tehnika aga ka tol ajal, sest sarnane labadega ketaste süsteem patenteeriti esmakordselt juba 1893. aastal.

Vannased on eelpingestatud vedrudega vastu raamiprofiili.

Tehnilised erinevused

Tähtketaste kinnituses ja laagrites on erinevusi sõltuvalt tootjast. Mõnedel juhtudel on iga ratas eraldi kinnitatud — näiteks Einböcki masinatel. Teistel teostustel on kaks ratast koos kas jäigalt või pendlina ühe hoova küljes. Ka laagrikomplektide ülesehitus varieerub.

Kuigi leidub erandeid, on vannaste vedrustus tavaliselt sarnane: enamasti on tähtrataste hoovad vedru abil raami vastu eelpingestatud, nii et iga hoob saab eraldi maapinna kontuuri järgida. Kui kaks labadega ratast on kinnitatud ühe hoova külge, peaks ka vedrude jõud olema suurem, et tagada labade sissetungimine paakunud mullakihtidesse. Einböck ütleb vedrude survejõuks 35 kg ühe tähtratta kohta.

Enne ja pärast: vasakul suhkrupeet enne töötlemist, paremal paar päeva hiljem.

Sõltuvalt tootja filosoofiast on masinad ehitatud kas üherealistena või kaherealistena. Tehniliselt on kõige lihtsam üherealine konstruktsioon. Läbilaske ja rataste vahekauguse seisukohalt ei pruugi see aga alati parim olla. Kompromissiks on konstruktsioonid, kus kasutatakse lühikesi ja pikki hoovastikke — vähemalt siis, kui vedrude jõud pöördepunktides on ühesugune.

Einböcki masinad on kaherealised ja nende read liiguvad parallelogrammi kaudu üle maapinna. Parallelogrammidesse on integreeritud hüdrosilindrid, mille abil saab tööorganite survet reguleerida. Lisaks võimaldab Einböck sellega igale 1,50 m laiusele segmendile omaette nivooreguleerimist.

Kui umbrohud ja nende juured muutuvad liiga suureks, ei piisa nende tõrjeks enam „kühveldamisefektist“.

Kasutusalad

Rootoräkete peamine kasutusala on mulla tihenenud või paakunud pealiskihi õhutamine. Reavahedest sõltumatud masinad sobivad paljudele kultuuridele, näiteks teraviljale, maisile, suhkrupeedile, sojale ja päevalilledele. Sõltuvalt kultuurist saab töödelda kuni 20–30 cm kõrguseid taimi, eeldusel, et piisavalt katmata pinda on labade tööks saadaval. Võimalik on ka „pimeäestamine“.

Paljud praktikud määratlevad eesmärkidena eelkõige mulla parema õhutamise, mineralisatsiooni soodustamise ning mehaanilise umbrohutõrje. Samuti võib paraneda mulla veeimavus. Üldiselt tuleks töösügavus valida külvitasemest kõrgemale, eriti noorte kultuuride puhul. Umbrohutõrje tulemusi saavutatakse tavaliselt kuni kahe- või neljalehestaadiumis.

Umbrohtude tõrjumine toimub peamiselt nende mullaga katmisega, mistõttu vajavad traditsioonilised seadmed soovitud mullaviske saavutamiseks teatud minimaalset sõidukiirust. Sõltuvalt pinnasest sõidetakse sageli 12–20 km/h või isegi kiiremini. Traktorilt vajatakse 6 m töölaiuse korral umbes 100 hj võimsust. Tootlikkus (pinnaühikutes aja kohta) on enam kui märkimisväärne.

Kasutamine teraviljatüüs on osaliselt võimalik — olenevalt pinnasest.

Ärge muretsege kultuurikahjustuste pärast

Hästi seadistatud äkkega ei pea kultuurikahjustusi kartma. Kuigi labad võivad mõnikord kultuurtaimi — eriti nende lehti — kahjustada, kasvavad need enamasti tagasi. Tähtrataste deaktiveerimine vastavalt reavahedele ei ole vajalik ja vähendab töö efektiivsust.

Einböck soovitab kasutada rootoräket koos järelkäiva piiäkkega. Rootoräkkel on ka see eelis, et pöörlevate tööriistade tõttu saab tööd alustada varem — isegi niiskemates tingimustes. Kui mõne päeva pärast järgneb töötlus tavalise äkkega, paraneb mulla kvaliteet peenosakeste suurema sisalduse tõttu. Lisaks on rootoräke juba esimest umbrohulainet tõrjunud. Einböck ei soovita rootoräket ja äket ühte masinasse kombineerida — kuigi selline süsteem on nende hinnakirjas saadaval. Põhjus on selles, et rootoräkked ja äkked vajavad põhimõtteliselt erinevaid sõidukiirusi.

Täiendavad kasutusalad

Mõned kasutajad rakendavad rootoräket ka muuks otstarbeks, näiteks vedelsõnniku muldaviimiseks kasvavatesse kultuuridesse — näiteks teraviljas vegetatsiooni alguses — või teravilja- ja rapsikõrte töötlemiseks ning hävinud vahekultuuride purustamiseks. Teised praktikud kasutavad seda tehnikat rohumaade õhutamiseks. Kõigi nende tööde puhul võivad seadmed jõuda oma võimete piirideni või saavutada võrreldes spetsiaaltehnikaga vaid osalisi tulemusi.

Rohumaade või teraviljakõrte läbistamiseks jääb rootoräkkel sageli puudu kaalust. Pikk ja sitke orgaaniline mass võib põhjustada taimejääkide kerimist rataste ümber. Rapsitüü töötlemisel sobib masin pigem vaid mulla liigutamiseks ja kaunade avamiseks. Allakülvide rajamiseks sobivad lisaseadmed on võimalikud — kuid ainult siis, kui edasist mehaanilist töötlemist ei toimu.

Rootoräkked töötavad külviridadest sõltumatult ja ulatuvad oma labadega ka ridadesse. Sobiva seadistuse korral on saagikahjustus tühine.

Kokkuvõte

Rootoräkked on ja jäävad nišitoodeteks. Need masinad aitavad eelkõige tihenenud pinnase avamisel, soodustades kultuurtaimede kasvu. Eelisteks on mugav käsitsemine, lihtne ehitus ja suur tootlikkus.

Teiseks trumbiks on väikeste umbrohtude mullaga katmine. Mehaanilise umbrohutõrje parandamiseks võiks teha järeltöötluse piiäkkega. Täiendavad kasutusalad on teatud tingimustel mõeldavad.

Einböcki rootoräkkeid müüb Eestis A. Tammel AS.

Einböcki rootoräkked on ehitatud kaherealistena. Vannased on kinnitatud parallelogrammidele.

HEA TEADA

·       Rootoräkked sobivad eelkõige pinnase lõhkumiseks ja õhustamiseks.

·       Samuti saab võidelda väikeste umbrohtudega.

·       Sobivad ka muud kasutusvaldkonnad.

·       Tehniliselt erinevad erinevate tootjate seadmed märkimisväärselt.



Sind võivad huvitada ka need artiklid


Põhuäkkega nugarulläke Horsch Cultro 5 TC: keeristorm – ja väga kiire

Põhuäkkega nugarulläke Horsch Cultro 5 TC: keeristorm – ja väga kiire

Võimas purustamine ja ümberjaotamine: kas nugaäke Cultro TC...

Kombainid New Holland CX860 ja CX8.90: mastaap juba siis ... ja nüüd Ultra-Flow’ga

Kombainid New Holland CX860 ja CX8.90: mastaap juba siis ... ja nüüd Ultra-Flow’ga

20 aastat tagasi seadis New Holland CX-seeriaga uued standar...

Väderstad laiendab tehast ja suurendab tootmisvõimsust 10 000 masinani

Väderstad laiendab tehast ja suurendab tootmisvõimsust 10 000 masinani

Ettevõte on lõpetanud oma Väderstadis asuva tehase laienduse...