SangYong Musso ei pruugi pikapiostjale esimese valikuna pähe tulla, kuid tasub teada, et tegemist on vägagi tõsise rivaaliga vanadele tegijatele.
Kristjan Sooper
Musso nimi võib seostuda esmajoones hoopis maastikuautoga, mida Eestiski aastaid tagasi müüdi ja milliseid veel vahel harva teedel kohata võib. 2018. aastal tuli välja uus Musso, pikap, mida 2023. aastal põhjalikult uuendati.
Vahemärkusena olgu lisatud, et SsangYong kuulub nüüd ettevõttele KG Group ja mark kannab uut nime KGM (KG Mobility). Mitmel pool võib üleminekuajal kohata nimekuju KGM / SsangYong, vahel ka üht või teist eraldi. Kokkuvõttes – pole tähtis, mis värvi on kass, peaasi, et ta hiiri püüab.
Mussot valmistatakse kahes versioonis: n-ö tavalise pikkusega 5,1 meetrit ja sellest 30 sentimeetrit pikem Grand. Muide, täpselt sama palju erineb suurema ja väiksema kasti pikkus (vastavalt 1,3 ja 1,61 meetrit), laius on mõlemal 1,57 meetrit. Telgede vahelt lahknevad need kaks versiooni 11 sentimeetri võrra (vastavalt 3,1 ja 3,21 meetrit).
Kui üksikud erandid välja jätta, kannab pikapite disain universaalsuse sõnumit. Mussogi kujustus annab märku, et ühtviisi hästi peaks auto sobima nii tööd rühmama kui tegema vähem või rohkem glamuurseid igapäevasõite.
Välimus ei peta. Kompromissid tehti täpselt selles kohas, mis peaks enamikku võimalikult universaalse pikapi kasutajaid rahuldama. Raamile toetuva kerega ning tagaratastel sõltuva vedrustusega autolt ei saa oodata linnadžiipidele omast siidist sõitu. Kuid Musso ei käitu auklikul teel ka nii rabedalt kui mõni rivaal.
Olulist rolli sujuvuses mängivad tagarataste keerdvedrud, kuid tasub tähele panna, et pakutakse ka suurema kandevõimega lehtvedrudega versiooni. Automaatkäigukastiga Grand Musso näitel: keerdvedrudega versioonil on kandevõime 785 kg, lehtvedrudega 1004 kg. Haagiseveovõimes erinevus puudub, kolm tonni teatab tootja selleks mõlemal juhul.
Proovitud Musso pikem versioon sõidab maanteel stabiilselt ja pingevabalt. Kurvilisel teel ei ole põhjust oodata suurelt, pika teljevahega, 22sentimeetrise kliirensiga ja 2,2tonnise tühimassiga autolt erilist vilkust, kuid miski ei ole ka halvasti. Tasakaalukas iseloom säilib, kuid halba juhitavust ette heita ei saa.
Teesõiduks tasub Musso lülitada tagaveole, raskemateks tingimusteks kiirele nelikveole ja veel raskemates saab võtta appi aeglusti. Lukustatav keskdiferentsiaal kuulub põhivarustusse.
2,2liitrine turbodiisel arendab 202 hobujõudu ja pakub 441njuutonmeetrist pöördemomenti juba 1600-l pöördel minutis. Koostöös kuuekäigulise automaatkäigukastiga annab see igati korraliku dünaamika, kuid suudab ka üllatada. Vaikne, pehme, viimistletud käik ja peaaegu olematu vibratsioon – kui ei teaks, et istud pikapi roolis, kahtlustaks kallima hinnaklassi linnadžiipi. Keskmine kütusekulu jääb kümne liitri ringi sajal kilomeetril.
Sõitjateruumi viimistluse materjalid ja koosteetöö ületavad kaugelt tarbesõidukile seatud ootused, taaskord kannab Musso ilma igasuguste agadeta välja võrdluse sõiduautoga. Ruumi jagub lahedalt mõlemasse istmeritta. Kui miski häirib, siis komme piiksudes juhti millegi eest hoiatada. Kahjuks ei saa juht tihtipeale aru, milles oht seisneb.
Musso hinnakiri stardib 35 990 eurost, Grand Mussol kaks tuhat eurot kõrgemalt. Osta on üsna lihte: mootor on alati 2,2liitrine diisel, valida saab automaat- ja käsikäigukasti ning kahe varustuspaketi vahel. Üsna lühikesest lisade nimekirjast saab samuti üht ja teist juurde noppida.
HEA TEADA
· Kaks pikkust, kaks telgede vahet.
· Erinevad vedrustustüübid.
· Sujuva käiguga diiselmootor.
PLUSSID JA MIINUSED
+ kasutatavus nii töö kui igapäevautona
- liigne agarus juhi „hoiatamisel“
