Mis puutub disaini ja värvidesse, siis on McCormicki 221 kW/301 hj nimivõimsusega mudel X8.631 teistest kaugel ees. Ta ei pea häbenema ka mõõdetud väärtuste osas. Lugege, miks ta testis ikkagi pisut diivana käitus.
Olgu vaatluse all kas mattmustad veljed, tumepunane metallikvärv või „transformerliku“ kujundusega mootorikate – nagu varasem X7, on ka X8 tõeline visuaalne maiuspala. Pealegi leidub kauni pleki all palju tähelepanuväärseid komponente: alustades 6,7-liitrise töömahuga kuuesilindrilisest FPT mootorist, jätkates ZF-i astmevaba käigukastiga TMT 32 ja lõpetades Boschi hüdraulikaosadega. Nii vaadates paistab kõik olevat õigesti tehtud, kui Argo Tractors sisenes 300 hj standardtraktorite klassi kahe mudeliga X8.627 (199 kW/270 hj) ja (meie testitud) X8.631 (221 kW/301 hj). Loomulikult olime põnevil, et näha, kuidas testikandidaat DLG testikeskuse katsestendidel toimib.
Peale tähelepaneku, et McCormick ei maini brošüüris kordagi nimivõimsust 301 hj, vaid räägib alati ainult 310-hobujõulisest tippvõimsusest, on väärtused õiged. Jõuvõtuvõllilt mõõtis DLG mootori nimipööretel 191,1 kW ja maksimaalselt 211,5 kW. Ja kuna McCormick ei kasuta võimsustõstet, on ka maksimaalne veovõimsus 186,7 kW igati muljetavaldav – väga hea!
Kuuesilindrilise 6,7-liitrise töömahuga FPT kütusekulu ja võimsusenäitajad on head. Juurdepääs mootorile samuti.
Ja kütusekulu? Diislikütuse erikulu jõuvõtuvõlli katsetel oli vastavalt 244 ja 232 g/kWh, millele lisandus 25,8 või 22,2 g/kWh AdBlued. Need ei pruugi olla ökonoomsuse rekordnäitajad, kuid sobivad tegeliku maailmaga hästi kokku. Sama kehtib ka 265 g/kWh kohta maksimaalse veovõimsuse juures – see on hea väärtus astmevaba jõuülekandega traktorite jaoks.
Kütusekulu: kena keskmine
Praktikalähedased Powermix-mõõtmised aga eraldavad terad sõkaldest. Sest alles muutuva koormusega töötades saab selgeks, kui hästi mootor ja käigukast koos tegutsevad.
Nii nagu X7 puhul, jääb ka X8 kütuse erikulu koguväärtusega 274 g/kWh kõigi senitestitud traktorite pingerea keskele. Seda, et tarkvara häälestuses on veel palju potentsiaali, näitas ka praktiline kasutus: näiteks oli hästidoseeritud manööverdamine X8-ga ergonoomika ja gaasipedaali viivitatud reaktsiooni tõttu üpris keeruline.
Maanteel teeb X8 kiirusega 40 km/h sõites vaid 1300 p/min. Sellest hoolimata on erikulu 436 g/kWh ligi 5% üle keskmise, kiirusel 50 km/h isegi ligi 8% keskmisest suurem.
X8 kabiin on liiga madal ja müratase 75,8 dB(A) üle keskmise.
Parandage käigukasti juhtimist
Nii hea, kui käigukasti riistvara ka pole, nii keeruline on selle kasutamine. Näiteks asub pöördnupp „Eco/Power“ käetoe katte all, samal ajal kui muud sätted kuvatakse ekraanil (peidetuna). Režiimidest puudub „aktiivne paigalseis“, lisaks näidatakse ekraanil mõningaid väärtusi (näiteks seatud sõidukiirust) liiga väikeselt.
McCormick on palju mainitud punktidest X7-l juba lahendanud paigalseisu-juhtimistarkvaraga, mis kannab nime Smart Power Zero. Hea, et see tarkvara on ka X8 jaoks väljatöötamisel. Siis jäävad alles vaid pisiasjad, näiteks parempoolne reeversilülitus, mis toimib vaid siis, kui tehakse ettevaatlik topeltklõps. Meile meeldis aga see, et saime väga lihtsalt valida juhtkangi või pedaali abil sõitmise vahel.
Põhivarustuses on X8 hüdrosüsteemis aksiaalkolbpump, mille tootlikkus on 160 l/min. Meie testitraktoril oli aga suurem aksiaalkolbpump, mis on saadaval veidi vähema kui 600-eurose lisatasu eest ja mille võimsuseks on märgitud 212 l/min. DLG testikeskus mõõtis tagumiste hüdroväljavõtete juures maksimaalseks õlivooluks 209,1 l/min – väga hea!
Rool on peaaegu liiga kare ja seda ei saa piisavalt suures ulatuses reguleerida.
Palju õli, aga keeruline
Maksimaalselt saab üht hüdroväljavõtet läbida ligi 131 l/min, mis on sama meeldiv kui võimalus tellida traktori taha kuni kuus kahesuunalist hüdroväljavõtet pluss 1/3-jagaja. Traktoriga harjumata juhtide esimene väljakutse on hüdroväljavõtete aktiveerimine: see on võimalik ainult siis, kui kõik klapid on asendis N – välja arvatud rea viimane.
See on nimelt ühe hüdroväljavõtte ülalmainitud 1/3-jagaja. Siin saate õliga varustada kas hüdraulilist ülemist tõmmitsaid või lisavarustusena pakutavaid hüdraulilisi külgstabilisaatoreid või tekitada kaks lisaühendust.
Kui teil õnnestub aktiveerida selle hüdroväljavõtte väline juhtseade (enne väljumist tuleb vajutada lülitit „istmelt lahkumine“ nagu jõuvõtuvõlli käitamise puhul), peab kabiinis olev lüliti olema ka õiges asendis, et ülemist tõmmitsat saaks ka reaalselt liigutada. Ja kindlasti ei saanud me aru, miks juhi kabiinist väljumise järel kõik hüdroväljavõtted mõne sekundi jooksul deaktiveeritakse.
Käetoe ergonoomika on hea, kuid käsitsemine pakub vahel väikesi mõistatusi.
Kuna see kehtib ka ujuva asendi kohta, näiteks kalluri kasti allalaskmisel, ja et isegi eesmise rippsüsteemi väline juhtimine enam ei tööta, jääme veidi sõnatuks. Samuti jäi veidi segaseks hüdroväljavõtete automaatrežiim. Eesmärk oli siin salvestada eesmise rippsüsteemi tõstekõrguseid.
Palju tõstejõudu, vähe tõstekõrgust
Tagumise rippsüsteemi läbiv tõstevõime üle 10 500 daN on tõeline saavutus 300-hj traktori kohta. See ei jäta ühtki agregaati maapinnale. DLG testikeskus mõõtis aga tõstekõrguseks vaid 64,5 cm, mis on isegi väiksem kui III kategooria standard 73,5 cm. Väiksem probleem on sellega võrreldes asendiregulaator oma tüütu rippsüsteemi lukustamisega tõstetee lõpus.
Kuid Zuidbergi tarnitud eesmise rippsüsteemi läbivaks tõstejõuks mõõtsime peaaegu 3500 daN ja tõstekõrguseks 76,5 cm! Kriitikat saavad siin vaid allalastud aiste kehv nähtavus ning ülemise tõmmitsa ebapraktiline hoidik. Lisaks ei saa isegi lisatasu eest eesmisele rippsüsteemile asendiregulaatorit – peale eelmainitud tõstekõrguste salvestamise võimaluse.
Tõstejõud on hiiglaslik, aga tõstekõrgus (liiga) väike. Hüdraulika jõudlus ja 6 kahesuunalist hüdroväljavõtet on head.
Kehvake kabiin – kuid uus tulekul
Praeguse X8 puhul peame sama ehitusega kabiini veel kõvemini kritiseerima kui X7 testimisel. Kitsaste, järsu asetusega astmetega trepil ronimine on pingutav, eriti kuna astmete kõrgust piiravad ka kütusepaagi väljaulatuvad osad. Selle liiga kabiini puhul on vastuvõetamatu ka kõlaritest, ventilatsiooni juhtnuppudest ja muust piiratud nähtavus pea kõrgusel. Kuid need punktid olid ilmselt ka McCormickil meeles, mistõttu Agritechnical tuldi avalikkuse ette uue kabiiniga Clever Cab.
Usutavasti on uuel kabiinil ka mürasummutust täiendatud. Sest kuigi mudelil X8 parempoolne uks võrreldes X7-ga puudub, on praegune müratase 75,8 dB(A) nimipööretel kõrgem kui teistel suurtel traktoritel. Kokku saab aga hoida rooli reguleerimise elektrilise lukustuse pealt, seda enam, et sellega pole seotud ei asendimälu ega automaatmehhanismi.
Kabiini ronimine nõuab pealehakkamist.
Üksmeelselt kiidame Premium-versiooni kuni 20 LED-laternaga valgustussüsteemi. Hüdropneumaatiline kabiinivedrustus ja vedrustatud esisild tegid samuti head tööd.
McCormick ei koonerdanud ka rehvidega: Michelin Axiobib 2 mõõduga VF710/75 R 42 on 2,15 m kõrged ja kannavad hästi 16-tonnist kogumassi. Kuid „ainult“ 16-tonnine lubatud täismass tähendab, et meie kaalutud tühimass 11 620 kg jätab alles vaid 4380 kg kandevõimet – liiga vähe selle suurusklassi traktori jaoks.
Väike kandevõime, suur pöördering
Pöördediameeter on seevastu pigem liiga suur: 34-tolliste rehvide ja 202-sentimeetrise rööpmega mõõdeti selleks keskmist ületavad 15,25 m. Sõidupiduri tõhusus aga on positiivses mõttes üle keskmise: aeglustus 5,8 m/s² on suurepärane, kuid pedaali kaunis pikk käik nõuab pisut harjumist. Käsipidur oli kehvem: see hakkas võtma alles viimases sälgus, enne kui seda uuesti reguleeriti.
Nelikveo ja diferentsiaaliluku ümberlülitamine tekitas mõnes juhis segadust: kui vajutate nuppe lühidalt, jääb funktsioon püsivalt aktiivseks. Kui vajutus kestab kolm sekundit, satute automaatrežiimi – see tuleb teadmiseks võtta.
Jääb vaid hooldus: 550 liitrit diislikütust on hea, kuid mugavama trepi nimel oleksime hea meelega 50 liitrist loobunud. Kuid AdBlue paagi konstruktsiooniviga on tõsisem. Siin viib peenike, enam-vähem horisontaalne toru vasakul paiknevast täiteavast paremal paiknevasse 71-liitrisesse paaki. See ei tööta kuigi hästi isegi horisontaalsel pinnal.
Ainulaadne müügiargument on tehasest saadaolev keskmäärdesüsteem, mida McCormick pakub 5600 euro eest. See varustab 18 määrimispunkti, nagu rippsüsteem, samuti esitelje keskpolt, kabiinivedrustus jne. Väga hea, kuid kui näiteks eesmist rippsüsteemi pikemat aega ei kasutata, siis peaks saama vastava jaoturi välja lülitada.
X8.631 baasversiooni hind on 320 444 eurot pluss käibemaks. See hõlmab küll sellist varustust nagu suruõhusüsteem, eesmine rippsüsteem ja suured IF-rehvid. Sellegipoolest on lisavarustuse nagu eesmise jõuvõtuvõlli (5900 eurot) või erivärvi (2000 eurot) eest veel võimalik ligi 30 000 eurot juurde maksta. See aga suurendab edasimüügivõimalusi sama palju kui firma geo-konzept tarnitav roolimissüsteem, mis maksab RTK täpsusega veel umbes 10 000 eurot.
Kokkuvõte
X8 on veenev välimuse ja ka (enamiku) võimsusväärtuste poolest. Peale mõne punkti, näiteks rippsüsteemi liiga väikese tõstekõrguse, näeme peamist parandamisvajadust kabiini juures, sest see on liiga väike ja sinna pääsemine ebamugav.
Lisaks on programmeerijatel veel palju teha mootori ja käigukasti juhtimise ning menüüde kujundamise osas. Nii mõnigi ostja on kindlasti nõus staari ja tema kapriisidega elama, eriti kui õnnestub itaalia diiva ametliku 320 000-eurose hinna asemel midagi märgatavalt väiksemat välja kaubelda.
HEA TEADA
• X8 esineb kahe mudelina nimivõimsustega 270 ja 300 hj.
• Traktori sõlmed ja mõõdetud väärtused on enamasti head, kuid nende koostööd saab parandada.
• Madal kabiin sellesse liigasse ei sobi.
