Rataslaadurid on suuremates majandites endile kindla koha leidnud. See andis piisavalt põhjust võrdlustesti tegemiseks.
Oma testi otsustasime teha umbes 15-tonnise töömassiga masinate hulgas. Võrdluses osales neli rataslaadurit:
· Claas Torion 1611P
· JCB 435 S
· New Holland W 170 D
· Volvo L90H
Volvo L90H käib vaikselt, töötab täpselt ja suutis mõneski mõttes üllatada.
Kõik kuue silindriga
Igal testis osalenud rataslaaduril oli kuuesilindriline mootor. Kui rääkida tippvõimsusest (vastavalt standardile ISO 14396), on JCB (6,7-liitrine Cummins) ja Claas (6,8-liitrine DPS) võrdsed, mõlemad annavad 185 kW/252 hj. New Holland W 170 D 6,7-liitrise töömahuga FPT on veidi väiksema tippvõimsusega – 145 kW/195 hj. Nagu New Holland, kasutab ka Volvo oma mootorit, mis annab 5,7-liitrisest töömahust ülimalt 137 kW/186 hj. JCB alustab teadlikult nii kõrge võimsusega, sest 435 S on ehitatud silohoidlas lükkamiseks ja peaks selleks piisavalt reserve evima. Claas on sarnasel seisukohal: tüübitähises 1611P tähistab „P“ lisavõimsust, standardmudeliga 1611 võrreldes on 1611P-l täpselt 33 kW/45 hj rohkem.
Kolm hüdrotrafot, üks hüdrostaat
Sõiduajamites kasutavad Volvo, New Holland ja JCB täisautomaatse käiguvahetuse ja pöördemomendi muunduriga (hüdrotrafoga) käigukaste. Volvo käigukastil on neli käiku ja see vahetab neid automaatselt üles eelvalitud käiguni. Samuti on olemas hüdrotrafo lukustus, mis põllumajandusseades rakendub juba esimesel käigul. Pöördkäigukang asub roolist vasakul, seal valitakse ka sõidusuund. Alternatiivina on sõidusuuna valikuks kaks täiendavat kipplülitit: üks paremal külgkonsoolil ja teine vasakul juhtkangil.
Ka New Hollandil on topeltlahendus – pöördkäigukang vasakul rooli all ja kipplüliti paremal pool juhtkangil. New Holland töötab viie käiguga, mis vahetuvad automaatselt. Alates teisest kuni viienda käiguni on muunduril käsitsilülitatav lukustus.
Volvoga silo lükkamisel ei olnud meil võimalust hüdraulikafunktsioone üheaegselt kasutada.
JCB mudelil 435 S on pöördkäigukangiga isegi kuus taset – ka siin on automaatne käiguvahetus ja pöördemomendi muunduri lukustus, et tagada kõigil kuuel käigul maksimaalne tõukejõud. Astmed lülituvad automaatselt. Esimese käigu koos maksimaalse tõukejõuga saate lülitada gaasipedaali põhjavajutamise (kickdown), juhtkangi nupu või kolmanda võimalusena pöördkäigukangi vastava nupu abil. Esimest käiku on tarvis ainult maksimaalse tõukejõu saavutamiseks, kõigi muude tööde jaoks piisab vahemikust teisest kuni kuuenda käiguni.
Claas kasutab kolme sõiduvahemikuga hüdrostaatilist ajamit Varipower. Tänu elektroonilisele juhtimisele saab kõigi kolme sõiduvahemiku lõppkiirust individuaalselt seadistada.
CLAAS TORION 1611P on pärit Liebherri tehasest. CLAAS osales arenduses.
Veojõud ja sõidukiirus
Mõõtsime kõigi masinate staatilist veojõudu esimesel käigul ilma muunduri lukustuseta – igal juhul oli paigaldatud masinaga kaasa antud universaalne kopp.
Ootuspäraselt oli Claasi hüdrostaatilisel ajamil väikseim veojõud – 10 882 daN. Sellele järgnesid New Holland 11 666 daN ja Volvo 11 960 daN-ga. Dünamomeetri skaala lükkas aga teisel käigul põhja (12 jõutonni) JCB 435 S Agri veojõuga 12 046 daN. Need staatilised väärtused vastavad siiski vaid piiratud määral meie silohoidla-kogemustele, millest saate lugeda testi teises osas.
Üldiselt saavutasid testiosalised antud tippkiiruse (kõik rehvidega Michelin Mega X Bib mõõdus 750/65 R 26). JCB laadur sõitis küll vaid 35,7 km/h, kuid JCB märgib, et lukustatud hüdrotrafoga on 40 km/h igati võimalik. Claas Torioni tippkiiruseks mõõtsime 39,1 km/h. Volvo (41,8 km/h) ja New Hollandi (42,3 km/h) laadurid liiguvad veidi kiiremini.
TORIONi hüdrostaatiline jõuülekanne ei olnud siloaunas sugugi puuduseks.
Kaalud ja kallutuskoormused
Rataslaadurite seas määrab jõudlusklassi töömass, mitte (niivõrd) mootori võimsus. Kaalusime töövalmis laadureid, sealhulgas kopa, täidetud kütusepaagi ja juhiga. Peaaegu sama kaaluga olid New Holland W 170 D – 15 750 kg ja Claas Torion 1611 P – 15 720 kg. Vastavalt 15 540 kg ja 15 100 kg kaaluvad Volvo L 90 H ja JCB 435 S olid veidi kergemad.
Kaalude rubriiki kuuluvad ka kallutuskoormused. Kallutuskoormus väljasirutatud poomiga näitab punkti, kus laadur kaldub üle esitelje otsesuunas. Tõstejõu mõõtmisel tõusid kõigi laadurid tagarattad õhku – see tähendab, et need suudavad tõsta rohkem, kui tagaosa vastukaaluna mõjub. Seetõttu võtsime kallutuskoormuste väärtused tootjate andmetest.
Siin on esimene Volvo 11 320 kilogrammiga, napilt järgneb Claas 10 700 kg-ga. JCB (8920 kg) ja New Hollandi (9300 kg) laaduritel olid pikad tõsteraamid, seega on madalamad väärtused tingitud mehaanikast.
JCB 435 S on võimas laadur, mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks põllumajanduses.
Täielikult väljapööratud rataste korral näitab kallutuskoormus, missugusel hetkel laadur kukub ümber siseküljele. See on JCB puhul 7552 kg ja New Hollandi puhul 7970 kg – jällegi sõltuvalt poomidest. Volvo (9650 kg) ja Claasi (9400 kg) laadurite väärtused on siingi lähedased.
Praktikas ei ole need kallutuskoormuste erinevused märgatavad. Sõidukogemus oli kõigi laaduritega turvaline – isegi biogaasijaama laadimiseks kaasas oleva suuremahulise kõrgkallutava kopaga töötades. Kui sõidate vastutustundlikult, ei sea kallutuskoormused ühelegi testikandidaadile märgatavaid piire.
Tõste- ja lahtimurdmisjõud
Meie poolt mõõdetud tõstejõud erinesid rataslaaduritel omajagu (tehases seatud õlirõhu juures). JCB 435 S tõstis maksimaalselt 7000 daN, millest läbivalt jäi alles 6352 daN – ülipika poomi tõttu jääb jõud väiksemaks. New Holland W 170 D saavutas suurimaks tõstejõuks 9157 daN ja läbivaks 7951 daN.
Mootori suur võimsus ja kickdown-funktsioon võimaldavad võimsat lükkamist ja tallamist.
Volvo L90H tõstis umbes pool tonni rohkem, maksimaalselt 9794 daN ja läbivalt 8490 daN. Claas Torionil oli suurim maksimaalne tõstejõud – 10 078 daN, läbivalt suutis laadur tõsta 8853 daN.
Masinate lahtimurdmisjõu näitajad aga olid tihedalt koos. New Hollandi laadur saavutas kopa serval 9667 daN, millele järgnesid peaaegu võrdselt Volvo 9167 daN ja Claas 9147 daN-ga. JCB 435 S suutis siin vaid 7804 daN. Praktilisel kasutamisel oli nii tõste- kui ka murdejõud enam kui piisav. Kõigil laaduritel oli küllalt varusid, et enamikus põllumajanduslikes rakendustes mitte oma piirideni jõuda.
Tõsteseadmed
JCB HT poom on loodud optimaalseks kopa juhtimiseks. Sellel on kaks tõstepoomi- ja kaks tööseadme silindrit. Claas tugineb rataslaadurile tüüpilisele Z-kinemaatikale koos elektroonilise reguleerimisega. Sellel on kaks poomi tõstesilindrit ja üks tööseadme silinder. Volvo TP-mast näeb välja nagu Z-kinemaatika, kuid see on oma, patenteeritud variant, mis on mõeldud hea paralleelse juhtimise saavutamiseks tänu liigendikohtade paigutusele.
New Hollandi rataslaadur pakub soliidset jõudlust ja jätab hea üldmulje.
Claas kasutab andureid ja juhtimistehnikat, et paralleelliikumist kallutussilindri abil täiendavalt reguleerida. Ka New Holland töötas anduritega juhitava, elektrohüdrauliliselt täppisreguleeritava Z-kinemaatikaga, mis paikneb pikemas Long Reach-poomis.
Selle pika poomiga oli W 170 D tõstekõrgus tööriista pöördepunktis 4,44 m ja seega suurim. Talle järgnes vahetult on samuti pika poomiga JCB 4,36 meetriga.
Järgnevad Volvo 4,11 meetriga ja viimasena Claas 4,03 meetriga – kuid kui sellest ei piisa, pakub Claas pikemat poomi High-Lift, mille tõstekõrgus on 4,56 m. Väärtused on üksteisele lähemal 40° võrra allakallutatud kopa serva kõrgusel: siis on New Holland (3,33 m) ja JCB (3,27 m) peaaegu võrdsed, Claas (2,94 m) ja Volvo (2,91 m) pakuvad 30–40 cm vähem.
Visuaalselt tundub New Holland W170 D veidi nurgeline ja mitte eriti kaasaegne, kuid saab tööga hakkama igati usaldusväärselt.
Kõrgkallutavad kopad on eriti nõutud suurte transpordivahendite täitmiseks Claasi ja Volvo tavaliste poomidega. Need ühtlustavad osaliselt ka tühjenduskaugusi kopa maksimaalse kaldenurga juures. New Hollandi poomil oli siin madalaim väärtus – 0,93 m. Volvol mõõtsime täpselt 1 m. Siin on esirinnas Claas 1,14 meetri ja JCB 1,15 meetriga.
Kõigil laaduritel oli tööorganite kiirvahetuse võimalus, mida mõnelpool tuntakse „Volvo kinnitusena“. Kõik vahetusseadmed olid varustatud hüdraulilise lukustusega.
Kallutusnurgad ja paralleelliikumine
Poomi geomeetria vastutab muuhulgas tööorgani paralleelse juhtimise eest, mida kontrollisime nii (kaubaaluse) tõstekahvli kui ka kopaga. Mida suurem on ammutusnurk (kopa kaldenurk maapinnal), seda lihtsam on koppa puistematerjaliga täita. Siin vastavad Claas (45°), JCB (44°) ja Volvo (43°) meie soovituslikule väärtusele 45°. New Hollandil (32°) on siin veel potentsiaali – kogemused näitavad, et see peaks olema vähemalt 40°.
Kopa kiireks ja täielikuks tühjendamiseks on suurimal tõstekõrgusel soovitav suur tühjendusnurk, umbes 50°. New Holland isegi ületab selle soovi 52 kraadiga, kuid ka Claasi ja JCB tühjendusnurk 49° teeb kopa tühjendamise lihtsaks. Volvo tühjendusnurk on vaid 40°.
Poomi paralleeljuhtimine määrab, kui täpselt laadungi asendit kogu tõsteulatuses hoitakse (või järele reguleeritakse). Mida väiksem on ammutusnurk maapinnal, seda soodsam on, kui kopp kaldub tõstmisel veelgi, et vältida materjali pudenemist üle kopa serva. Claas suudab siin väga head +14°. JCB annab korraliku 13°. New Hollandi kopp tõuseb 19° võrra, mis on vajalik väikese ammutusnurga tõttu. Volvo laaduril aga on hea ammutusnurga tõttu piisav +9°.
Kaubaaluse tõstekahvli paralleeljuhtimise tulemused on enamasti huvipakkuvad. Siin tasub end ära Claasi elektrooniline reguleerimine: kahvel kaldub töötrajektooril ülespoole 2° – väga hea. Volvo annab samuti vastuvõetava väärtuse +6,7°. Seevastu JCB (+19°) ja New Hollandi (+22°) kõrvalekalded on kõrged. New Holland väidab seepeale, et me polevat laadurit kaubaalustega tööks ümber lülitanud. JCB aga keskendub kopaga tööle ja pakub alternatiivina teisi laadimissüsteeme, millel on parem paralleeljuhtimine.
Hüdrosüsteem
Hüdrosüsteemid vastutavad jõuliste ja kiirete laadimistsüklite eest. Tootjate andmed vooluhulkade ja õlirõhkude kohta oleme koondanud tabelisse „Mõõtmistulemuste ja tehniliste andmete võrdlus“.
Volvo L90H paistis silma suhteliselt väikese õlitootlikkusega, sest maisi lükkamisel ei saanud tööfunktsioone samaaegselt kasutada. Kontrollisime ka töökiirusi, mis on samuti ülevaatetabelis välja toodud. Kohati üsna suured erinevused on töötamisel vaevu märgatavad, sest laadimistsüklite või tõukamise ajal on piisavalt aega. Funktsioonide samaaegse kasutamise võimalus on siin palju olulisem, nagu nägime Claasi, JCB ja New Hollandi puhul. Me käsitleme seda üksikasjalikumalt testi teises osas.
Pole jõudlust ilma kütuseta
Kui soovite midagi liigutada, peate kulutama energiat – meie juhul diislikütusest saadavat. Kuna kütuse tarbimist siloaunas on raske täpselt ja korratavalt mõõta, registreerisime kulu ainult maanteel sõitmise ja biogaasijaama igapäevase „söötmise“ ajal.
Katseteekond teedel oli 72 km pikkune ning kulges suhteliselt tasasel maastikul üle maanteede ja läbi linnakeste, sõitsime käigukasti automaatrežiimil. Töösoojad laadurid tangiti täis enne ja pärast sõitu. Kõige ökonoomsemaks osutus Volvo L90H: kahetunnise teekonna järel tuli paaki lisada vaid 26,3 liitrit diislikütust. New Holland W 170 D tarbis 35 liitriga ligi 9 liitrit rohkem, JCB aga koguni 40,3 liitrit.
Kuivõrd me sõitsime lukustamata hüdrotrafo režiimil, märgivad New Holland ja JCB õigesti, et lukustatud muunduri korral oleks kulu olnud kuni 15% väiksem, nii et ka JCB oleks kulutanud alla 35 l. Claas Torion vajas 44,9 l, mis on osaliselt seletatav hüdrostaatilise jõuülekande ja mootori suure võimsusega.
Biogaasijaama täitmisel alustasime täistangitud ja töösooja laaduriga ning laadisime laaduriga kaasasoleva kõrgkallutava kopaga iga päev 40 tonni materjali – poole maisisilost ja poole sõnnikuhoidlast – ja täitsime jaama vastuvõtuala. Vahemaad olid võrdsed ja ühele täitmistsüklile kulus 35 minutit. Seejärel täitsime kütusepaagid uuesti.
Siin oli JCB 435 S Agri üllatavalt ökonoomne, kulutades 138 ml/t, samas kui Claas Torion 1611P kütusekuluks mõõtsime 186 ml/t. Volvo L90H tarbis 193 ml/t, New Holland W 170 D (Smart-režiimis) 208 ml/t.
Meie praktilised katsed ei pretendeeri muidugi teaduslikule mõõtmistäpsusele, sest tarbitud ja tangitud kogused olid väga väikesed ning sellised mõjutegurid nagu kütuse temperatuur ja paagi kuju võisid mõõtmistulemusi moonutada. Seetõttu me kütusekulule hindeid ei andnud. Nende praktiliste mõõtmiste üks järeldus on siiski see, et väike tarbimine maanteesõidul ei tähenda automaatselt säästlikkust tegelikul tööl ja vastupidi. Ostmisel peaksite neid suhteid võimalikult täpselt vaatama.
Manööverdamisvõime ja müratase
Manööverdamisvõime osas on erinevused väikesed. Siin jäävad pöördediameetrid 11–12 m piiridesse (mõõdetuna kurvi välisküljel olevate rataste juurest). Claas Torion pöörab kõige paremini – 11 m läbimõõduga ringis. Keskmikeks on JCB ja Volvo, mille pöördediameetrid on umbes 11,5 m. New Holland W 170 D vajab välimistel ratastel mõõdetult umbes 12 m ruumi.
Kabiini mürasummutusest rääkides võib öelda, et kõik masinad on täiskoormusel töötades heal tasemel, väärtustega alla 70 dB(A). Claas pakub kõige vaiksemat töökohta – vaid 63 dB (A), peaaegu võrdväärsed tulemused on ka Volvo 64 dB (A) ja New Hollandi 65 dB (A). JCB 435 S on veidi valjem – 68,5 dB(A). Erinevused on mõõdetavad, kuid isegi JCB laadur pole subjektiivselt liiga vali. Siiski – mida vaiksem, seda parem.
Vahekokkuvõte
Enne teise osa juurde asumist teeme vahekokkuvõtte. Vaadates nelja rataslaaduri tehnilisi andmeid, mõõtmistulemusi ja tööomadusi, on märgata, et mõned kriteeriumid on peaaegu võrdselt täidetud, samas kui teised väärtused erinevad tublisti.
Tähtis: võrdlemisel tuleks arvestada, kas rataslaadurid olid pika või tavalise poomiga. Jätsime selle valiku tootjate hooleks. Samuti saate laadurite omaduste järgi aru, millised tootjad keskenduvad põllumajanduslikule kasutamisele.
HEA TEADA
· Caterpillar ei osalenud, kuna neil on valmimisel uus selle klassi laadur.
· Kõigil laaduritel on igapäevaseks tööks piisavalt jõudu.
· New Holland W 170 D asendatakse peagi järgneva mudeliga W 170 D High Performance.
