Kui otsite isikupärast autot, milles väljenduksid sõidurõõm ja emotsioonid, võiksite uurida, kas teil on CUPRA Formentoriga sama veregrupp.
CUPRA Formentoriga sõitmise kõige olulisem komponent on tunne. Muidugi on tunne tähtis paljude autodega sõites (ja mõnega kohe üldse mitte), aga Formentori sõidukogemus koondub tunde ümber. See on ka loogiline, sest selleks ju CUPRA mark kuus aastat tagasi SEATist eristatud saigi. Legend (mis peab ka paika) räägib, et kui CUPRAt esimest korda iseseisva margina esitleti, olid Volkswageni bossid korralikult ülikondades, aga CUPRA bossid T-särkides. See andis selge sõnumi, et CUPRA mängib vabaduse, reeglitest väljaastumise ja loomingulisuse peale. Et need on komponendid, mis võiksid panna ostja CUPRAt endale välja valima.
Ja nii see on ka läinud. CUPRA on just täpselt see mark, milleks ta planeeriti. Formentoriga sõites on seda tunda peaaegu igast pisiasjast. Formentor ei ole kallismark, tema hinnasilt on ilma nägemiskahjustuseta vaadatav igaühele, kes kavatseb elementaartasandist natuke kallima uue auto osta. Aga Formentoriga sõites tunnete te kogu aeg luksuse lähedust. See luksus ei muutu koormavaks, ei suru ennast peale. See on loominguline luksus – täpselt valitud vaskse päikeseloojangu toonis õmblus eesistujate vaateväljas, sportlikud korvistmed, mis ümbritsevad sõitjat ja tekitavad tugeva füüsilise turvatunde. Sennheiseri 12-kõlariline helisüsteem, mis saab hästi hakkama nii 50ndate jazzi-improvisatsioonidega kui ka baroki polüfooniakaskaadidega. Neid nüansse on muidugi rohkem, aga sõidu nautimine Formentoriga ei põhine lisavarustuse nimekirjadel ega tehniliste andmete tulevärgil.
Formentor läheb tagasi sinna, kus sportlikud autod kunagi varem juba olid. Formentor annab sõitjale kõrgendatud meeleolu, rõõmu sellest, et rool on arusaadava tagasisidega, et kontakt teega on rahuldustpakkuv. Et te olete sõidus kohal.
Tõsi, see mudel, millega mina sõitsin, jättis mulle ühe küsimuse lahti hammustada. Kui kõik on nii hästi välja timmitud, siis kuhu unustati üks väike, aga vältimatult oluline nüanss. Kiirendus Performance režiimis – kasvõi väike nõksakas, kui ma järsemalt gaasipedaalie vajutan. See tõesti võiks olla. Edasi on impulss antud ja inimene ju teab millise mootoriga ja milliste kilovattidega versiooni ta ostis. Aga sellele murele on siiski olemas ka lahendus.
Kui te tõesti tahate, et auto reageeriks, nagu ta oleks sündinud ringrajale, siis lihtsalt valige endale 333-hobujõuline VZ versioon. Saate Formentori, mis on sisuliselt Golf R-i analoog. Ja siis on teil kasutada ka kiirendus 4,8 s 100 km/h. Kusjuures, hinnaklass ei lenda koos kiirendusega orbiidile. Lihtsalt, ärge unustage esindusest nõu küsida ja rääkige neile detailselt ära, millist Formentori te täpselt tahate.
Rahulikumate versioonidega võib vahepeal kogu selle tervikliku sõidukogemuse sees ära unustada, et Formentor on siiski päris sportlik auto. Kui see meelde tuleb, ja hakkate sõitma näiteks käänulisel teel, saate ruttu tagasi selle tunde, et auto on valmis roolile päris järsult ja täpselt reageerima ja pidurid on mõeldud ka hoopis rohkemaks kui lihtsalt foori taga seismajäämine. Formentoris on kihte, mida avastada. Ka kruusal on auto meeldivalt täpne ja reageeriv.
reageerima.
Formentoril, millega mina sõitsin, oli must lagi ja tume sisu. Tumedat sisustust on juba vähemalt barokiajastust peale suursuguseks ja luksuslikuks peetud (tegelikult muidugi juba palju varasemast). Autode maailmas on see transformeerunud tundeks, et kui autol on tume lagi, siis ta liigub kiiremini kui tavalised valge laega autod. Hoolimata sellest, et see on kõigest psühholoogiline efekt, ei saa selle mõju sõites välja lülitada. Aga kui tume lagi teile tõepoolest millegipärast ei meeldi, siis võite tellida ka panoraamkatuse.
Tegelikult võite tellida isegi kärukonksu, ja selle juures tekib võib-olla küll väike küsimus – et kas Formentoriga on ikka vaja kapsaid ja puid vedada? Aga esiteks, kui Formentor on teie ainus igapäevaauto (ja ta sobib selleks suurepäraselt), siis kas tõesti oleks vaja kapsaste ja puude jaoks lisada veel ka disainilt töötegemisele viitavat neljarattalist? Ei, ei ole. Ja teiseks (mis tõepoolest käib Formentori iseloomuga ehk natuke paremini kokku) – kui teil on haagissuvila ja te tahate sõita Itaaliasse mägiteid nautima, siis kuidas see haagissuvila kaasa peaks saama, kui kärukonksu ei ole?
Formentor on põhjalikult läbi joonistatud, ja see käib nii välimuse kui sisemuse kohta. Esimesel nägemisel suudavad Formentori esitulede kolmnurgad päris kindlasti üllatada (täpsustame – need on maatriks-leedtuled). Selliseid hoolikalt läbimõeldud detaile on Formentoris tegelikult palju rohkem, nii et tutvumine autoga kujuneb päris tõsiseks otsimismänguks – millise läbimõeldud ja natuke peidetud detaili ma suudan veel avastada? Ja neid on.
CUPRA pressiteade nimetab Formentori linnamaasturiks, ja sinna klassi ta ilmselt paigutubki. Aga ta on siiski hoopis midagi muud kui linnamaastur – keskmise normaalse linnamaasturi kõrval näeb Formentor välja väga sportlik. Õigupoolest, kui täpsemalt vaatama hakata, siis Formentori sarnast autot nagu polegi tänavatel. Hetke disainiolukorras, kus autod üha enam sarnanevad üksteisele ja vahel on juba päris keeruline lihtsalt peale vaadates eristada, mis marki või mudelit ma üleüldse näen, on Formentor justnagu mingist täiesti teisest disainikoolkonnast pärit. Ta eristub, ja kui te hakkate teda lähemalt uurima, jääb ta endiselt isikupäraseks ja iseloomuga autoks.
Tekst Andrus Laansalu
HEA TEADA
• Saadaval ka pistikhübriidina
• Nelikveoline VZ teeb 333 hj
• CUPRA menumudel
