Iga mardikaga rapsis ei tasu kohe võitlema hakata. Õige strateegia abil saate putukaid vaos hoida ja vältida resistentsuse kasvu.
Gesche de Vries, N. U. Agrar GmbH
Asjaolu, et esimesed rapsikahjurid ärkavad enamasti oodatust varem, ilmnes 2023. aasta alguses: Pärast pehmet talve koorusid rapsi varre-peitkärsakad jaanuaris-veebruaris, lendasid rapsitaimikutesse ja tekitasid kohati taimedele märkimisväärset kahju.
Kontrollige nakatumist kollaste püüniskaussidega
Kindlasti tuleb kollased püüniskausid varakult põllule panna. Pöörake tähelepanu järgmisele:
• Alates mullatemperatuurist 5 °C kuuluvad kollased püüniskausid eelmise aasta rapsipõldudele, sest siis ärkab rapsi varre-peitkärsakas. Nii saate selle saabumist jälgida.
• Asetage kollased püüniskausid tänavuse rapsi sisse hiljemalt päevasel temperatuuril 10 °C. Siis lendavad kahjurid sisse. Eredavärvilised kausid tuleks paigutada põlluserva, keset põldu, aga mitte vähem kui 20 m põlluservast.
• Varre-peitkärsaka sisserände jälgimiseks tuleks kollased püüniskausid paigutada ka hekkide või metsaservade äärde, kuna need putukad talvituvad seal.
• Täitke püüniskausid vee ja tilga pesuainega ning asetage peale võrk (kasulike putukate kaitseks!). Kontrollige püüniseid regulaarselt (kuni õitsemiseni) ja vajadusel vahetage vett.
• Kauss peaks alati olema taimelatvade kõrgusel, nii et see peab taimega „kaasa kasvama“. Alates vegetatsiooni algusest avaldatakse internetis ka kogu Saksamaad hõlmavaid rapsi kevadiste kahjuritega nakatumise uuringuid. Need leiate veebilehelt www.isip.de jaotisest „Entscheidungshilfen“ (Otsustusabi). Eestis küll sellist teenust ei ole.
Kui põllud on üksteisest kaugel või kui aega napib, võite kasutada elektroonilisi „kollaseid kausse“. Integreeritud kaamera abil suudab neis töötav tehisaru eristada naeri-hiilamardikaid küürakhüpikutest (Eestis ei esine) ja kärsakatest (kuid mitte kärsakaid omavahel). Tulemuse saate sõnumiga oma mobiiltelefoni (vt ka www.topagrar.com/gelbschale2024 ).
Kärsakad on esimesed
Rapsi varre-peitkärsakas (RVPK Eestis ei esine) ärkab mulla pealiskihi temperatuuril 5–7 °C (kuni 5 cm sügavusel) ja alates 10 °C lendab eelmise aasta põldudele. Selle 2,5–3 mm pikkuse kärsaka lühike küpsussööma kestab kolm kuni seitse päeva ja munad munetakse kohe pärast seda. Mida soojem on, seda kiiremini munetakse vartesse allpool kasvukuhikut. Munadest koorunud vastsed toituvad varrest.
Varre augustamine ja söömine häirivad mahlavoolu ja seega ka auksiini transporti, mistõttu võrse jääb kokkusurutuks. Hiljem viib auksiini ühepoolne transportimine võrse tüüpilise S-kujulise kõveruseni ja mõjutatud varred lõhkevad. Varrelõhed pakuvad nad häid sisenemispunkte haigustele. Vahetult pärast kahjuläve saavutamist (kollases püüniskausis 3 päeva jooksul 5 kuni max 10 mardikat, vt. ülevaadet 1) on enne munemist vajalik insektitsiidne töötlemine püretroididega (vt. ülevaadet 2). Kuna rapsi varre-peitkärsakad reageerivad endiselt tundlikult, mõjuvad vahendid veel hästi.
Varre-peitkärsakas (VPK) nõuab kõrgemat temperatuuri – 12 °C. Ta lendab põllule hekkidest ja metsaservadest. Sõltuvalt temperatuurist võtab küpsussööma aega kaheksa kuni kaksteist päeva. Munad munetakse eelistatavalt leherootsudesse. Sealt rändavad vastsed põhivõrsesse – lehed surevad enneaegselt. Kui vigastuste kaudu haigusi sisse ei tungi, tuleb raps sellega toime. Asoolide kasutamine fungitsiidse toimega kasvuregulaatoritena on vähendanud varre-peitkärsaka tekitatud kahjustuste ohtu.
Kahjulävi on kollases püüniskausis 15–20 mardikat 3 päeva jooksul. Kuna varre-peitkärsaka küpsussööma kestab kauem, tuleks küll kiiresti tegutseda, kuid aega on rohkem kui rapsi varre-peitkärsakaga. Julius Kühni instituudi andmetel on resistentsuse olukord stabiilne: heakskiidetud püretroidid ei ole arenenud resistentsuse tõttu enam tõhusad, kuid alternatiive pole. Kui kärsakaliigid ja esimesed hiilamardikad ilmuvad tõrjumist väärival määral korraga, on soovitatavad tõrjevahendid Maverik Vita/Evure või Trebon + SSA/sidrunhape.
Tähtis: varrekahjureid saab eristada eelkõige jalgade järgi. Need on rapsi varre-peitkärsakal mustad ja veidi väiksemal varre-peitkärsakal punakaspruunid. Kui jalad on kokku pandud ja toetuvad vastu kõhtu, on nende värvi raske näha. Varre-peitkärsakaid eristab ikkagi nende kergelt punakas varjund.
Tähelepanek: sügisel küürakhüpiku vastsete vastu kasutamiseks mõeldud Minecto Gold ja Exirel (tsüantraniliprool) on saanud erakorraliseks kasutamiseks heakskiidu kaheks aastaks. On tõendeid, et toimeaine aitab kaasa ka musta varre-peitkärsaka ja rapsi varre-peitkärsaka vastsete hävitamisele.
Hiilamardikaid kontrollige plaanipäraselt
Esimest naeri-hiilamardika (NHM) rünnet tasuks oodata hiljemalt kolmel järjestikusel päeval 15 °C küündinud temperatuuri juures, kuid viimastel aastatel on seda sageli täheldatud isegi rapsi varre-peitkärsakaga samal ajal. Kogemused on näidanud, et tuulevaikse ja päikesepaistelise ilmaga algab tugev sisselend 18 °C juures. Kahjulävi varases pungafaasis oleneb rapsi elujõust (ülevaade 1). Mida tugevam on raps ja mida hiljem toimub esimene sisselend, seda kõrgem on kriitiline nakatumisaste. Jälgimist toimetage järgmiselt.
• Kontrollige rapsitaimi alates BCCH 51-st. Selles etapis pole hiilamardikavastane tõrje tavaliselt vajalik, kuna pungad on veel täielikult lehtedega ümbritsetud.
• Alates BCCH 53 (õisiku läbimõõt on 1 cm, pung paljandub) on raps ohustatud.
• Kontrollige taimi korrapäraselt kuni esimeste pungade puhkemiseni (BCCH 61). Mida soojem on õhk ja vaiksem tuul, seda sagedamini kontrollige.
Kuna kõik hiilamardikate populatsioonid on püretroidide suhtes väga resistentsed, on Mospilani soovitatav kasutada rapsi õitsemiseelsel perioodil või õitsevate umbrohtude esinemisel.
Pärast õitsemise algust hiilamardikate kahjustav toime lõpeb: pungade seinte kahjustavat söömist enam ei toimu, sest õietolmu saab lahtistelt õitelt kergemini kätte. Emasloomad jäävad aga jätkuvalt suletud pungade juurde, sest peavad sinna munema. Läbitorkamine (pungade alumises kolmandikus) ja munade munemine pungadesse ei põhjusta tavaliselt kahjulikke tagajärgi.
Kõdrakahjurite haldamine
Kõdra-peitkärsakas (KPK) ilmub esmalt temperatuuril 15 °C, kuid põhiline sissevool toimub temperatuuril üle 20 °C. Varasel pungade moodustumise ajal sööb kärsakas kõdra seina augud ja muneb iga kõdra sisse ühe muna. Nendest koorunud vastsed söövad seemned ära, ilma et kõdra seinad lõhkeksid.
Kärsaka tehtud auk soodustab kõdra-pahksääse (KPS) munemist – kuid viimane võib ka iseseisvalt kõtradesse arvukalt mune muneda. Sääsed on väljas, kui temperatuur jõuab 18 °C-ni. Suurem on kõdra-pahksääse vastsete tekitatud kahjustus, kuna vastsed mitte ainult ei kahjusta seemneid, vaid nende rüüste põhjustab ka kõtrade kolletumist ja lõhenemist. Kõdrakahjurite vastu tasub aga harva võidelda. Tuleb ka meeles pidada, et kõdra-pahksääski võib kergesti segi ajada kasulike käguvaablastega.
Märkused insektitsiidide kasutamise kohta
Insektitsiidide, eriti püretroidide, tõhususe seisukohalt on oluline nende kasutamise ajal valitsev ilm. Meetmed on optimaalsed tuulevaiksel pärastlõunal või õhtul, kui kahjurid on kõige aktiivsemad. Kontakt- ja söötmürgid peavad imenduma läbi jalgade ja suiste, neil ei ole süsteemset toimet. Seetõttu on vajalik ka üle 200 liitri vee.
Segude valmistamisel pöörake alati tähelepanu mesilaste kaitsele! Sõltuvalt segu komponentidest muutub klassifikatsioon B2-ks või isegi B1-ks.
Pöörake tähelepanu ka järgnevale: kui soovite boori (300 g/ha boori) anda koos püretroididega, tuleb pritsimissegu esmalt hapestada sidrunhappega (100 g/100 l). Boor tõstab pihustussegus pH väärtuse 8-ni. Kui pH väärtust ei vähendata, lagunevad püretroidid kiiremini.
Pritsi täitmisel pöörake tähelepanu järgmisele järjekorrale:
1. vesi,
2. vee kareduse reguleerija (sidrunhape või mõni muu veepehmendaja, näiteks Spray Plus),
3. püretroid,
4. fungitsiid,
5. mikroelemendid.
Insektitsiidi lisamisel peaks pritsimissegu pH väärtus olema alla 6. See kehtib eriti vees dispergeeruvate graanulite (WG) kohta. Kapselsuspensioon- e. CS-preparaadid puutuvad veega vähem kokku ja alluvad vaid minimaalsele hüdrolüüsile – need ei lagune nii kiiresti. Koostisest tulenevalt ei vaja Karate Zeon boori lisamisel hapestamist.
KIIRE ÜLEVAADE
• Julius Kühni instituudi andmeil on rapsi kevadiste kahjurite resistentsusseisund stabiilne, hiilamardikate resistentsus püretroididele on endiselt kõrge.
• Naeri-hiilamardikad tekitavad kahju vaid õitsemise alguseni – hilisem pungadele munemine ei avalda kahjustavat mõju.
• Kõdrakahjurid ei kahjusta põllukultuure saagikust mõjutavalt ja neid tasub harva tõrjuda.
