Maisikasvatus on Eestis viimastel aastatel jõudsalt arenenud, muutudes oluliseks osaks põllumajandusest, eriti piimatootmise sektoris. Maisisilo on piimakarjakasvatuses asendamatu sööt, pakkudes loomadele kõrge energiasisaldusega toitu.
2024. aasta tõi maisikasvatajatele erakordselt soodsa kasvuperioodi, rekordilised saagid, aga ka uusi väljakutseid kahjurite ja haiguste näol. Samuti avardusid võimalused tänu uutele tehnoloogiatele ja sortidele, mis aitavad põllumeestel saavutada paremaid tulemusi.
Maisikasvatuse areng Eestis
Maisi kasvupind on Eestis aasta-aastalt suurenenud, mis näitab maisisilo tähtsust piimatootmises. Maisisortide aretusega on saadud kiirema kasvu ja parema ilmastikukindlusega sorte, mis sobivad meie kliimasse. Sortide valikul jälgitakse sordile iseloomulikku FAO numbrit, mis näitab maisisordile omast kasvuperioodi ning selle valmimiseks vajaminevate efektiivsete temperatuuride vahemikku. FAO numbriga 160–190 sordid on osutunud ideaalseks, kuna need saavutavad hea tärklisesisalduse ja annavad kvaliteetse biomassi. Lisaks on paranenud maisisilo kvaliteet, viies tootmise uuele tasemele. Põllumeeste teadlikkus maisi kasvatustehnoloogiast ja kvaliteetse maisisilo tootmisest on samuti märkimisväärselt kasvanud.
Viimastel aastatel on maisi külviaeg nihkunud hilisemaks ning aprillikuised külvid on muutunud haruldaseks. Maisi idanemise miinimumtemperatuuriks peetakse 8–10 °C, mis tagab seemnete korraliku idanemise ja kiire kasvu. Liiga varajane külv, kui muld on veel külm ja liigniiske, võib põhjustada seemnete riknemist ja taimede kidura kasvu. Oluline on ka sobiva sordi valik. Igal aastal tuuakse turule uusi sorte, mis pakuvad eeliseid, nagu kõrgem saagikus, paremad kvaliteedinäitajad ja resistentsus teatud haiguste vastu.
Maisi konkurents umbrohtudega
Mais on varajases kasvufaasis väga konkurentsitundlik kultuurtaim, mistõttu on varajane umbrohutõrje maisikasvatuses väga oluline. Umbrohutõrje tuleks ajastada, kui maisil on 4–5 pärislehte, sest selles faasis ületab maisi kasvukiirus umbrohtude oma. Õigesti ajastatud umbrohutõrje on kõige efektiivsem ja ei kurna kultuurtaimi. Kõige laiema spektriga lahendused on Elumis 105 OD, Maister Power ja Botiga + Fornet Max 6 OD.
Kuna suurel osal taimekaitsevahenditest on määratud puhvervööndid, peab nende preparaatide kasutamisel sellega arvestama. Et põlluääred liigselt umbrohtu ei kasvaks, saab kasutada puhvervööndivabasid herbitsiide Estet, Banvel ja Botiga.
Botiga oli esimest aastat turul ja seda katsetati põllu servades, kui ka kogu põllu pinnal. Toode tõestas end maisipõldudel kiire efektiivsuse ja laia spektriga. Kasuks tuli kindlasti ka 0 m puhvervöönd triivi vähendavate otsakute kasutamisel. Lisaks on antud herbitsiid hea vahend resistentsuse võitlemiseks, sisaldades toimeainet, mis on turul olevatest toodetest täiesti erineva toimimisviisiga.
Maisi väetamine – tasakaal ja efektiivsus
Viimastel aastatel on alustatud maisi väetamise uuringutega, mis rõhutavad tasakaalustatud ja optimeeritud väetamise tähtsust. Uuringud, sealhulgas Eesti Maaülikooli ja Smartfori koostöös läbi viidud katsed, on näidanud, et suuremad vedelsõnniku ning mineraalväetiste kogused ei anna alati paremat tulemust. Selle asemel tuleks keskenduda toitainete täpsele doseerimisele, et vältida liigseid kulutusi ja vähendada keskkonnamõju. Ribakultivaatorite ehk strip-till tehnoloogia kasutamine on muutunud populaarseks, kuna see võimaldab vedelsõnniku laotust ja külviks ettevalmistust ühendada. Selle tehnoloogia abil pannakse toitained otse taime juurekava alla, mis tagab ühtlasema tärkamise ning vähendab tööde läbiviimiseks vajalikke kulutusi.
Maisi kahjurid ja haigused
2024. aasta tõi maisipõldudele lisaks teadaolevatele kahjuritele ka uue ohu — Mannerheimi rohuhüpiku (Chaetocnema mannerheimii). Need väikesed, sinaka helgiga mardikad närisid noorte maisitaimede lehtedesse pikitriipe, põhjustades suuremat kahju põldudel, kus mais oli kolmanda lehe faasis. Kuigi rohuhüpik ei ole traditsiooniline maisikahjur, muutis tema suur arvukus ja taimede vigastamine maisi vastuvõtlikuks haigustele, nagu maisi-pahknõgi. Lisaks rohuhüpikule kimbutasid maisi ka tirdid ja ripslased, kelle rünnakud põhjustasid mehaanilisi vigastusi ja avasid tee haigustekitajatele. Kevadine kuumaperiood soodustas kahjurite koondumist maisipõldudele, mis võib olla seotud maisi üha laialdasema kasvatamisega Eestis.
Maisi-pahknõgi, tuntud ka kui Mehhiko maisitrühvel, oli 2024. aastal üks levinumaid haigusi maisipõldudel. Haiguse levikut soodustasid kevadised kahjurite rünnakud, mehaanilised vigastused ja taimede abiootiline stress. Kuigi maisi-pahknõgi ei ole silos loomadele ohtlik, vähendab see silo kuivainesisaldust umbes 6% võrra ja alandab energiasisaldust. Pahknõgi leviku tõkestamiseks on oluline jälgida külvikorda, kuna sama põllu korduv kasutamine maisi kasvatamiseks suurendab haiguse riski.
Maisirooste oli 2024. aastal erakordselt intensiivne, eriti maisi hilisemas kasvufaasis. Haigust iseloomustavad kuldpruunid eoskogumikud, mis ilmuvad lehtedele ja võivad aja jooksul levida vartele ja tõlvikulehtedele. Maisirooste kahjustab taimede fotosünteesivõimet, mis aeglustab kasvu ja vähendab saagikust. Haiguse leviku tõkestamiseks on oluline jälgida põldude seisukorda ja rakendada vajadusel tõrjemeetmeid.
Silomais ja teramais — rekordiline saagiaasta
2024. aasta kevad oli maisi kasvuks ideaalne — piisavalt niiskust ja soojust tagasid kiire tärkamise. Suvised põllukülastused andsid lootust, et maisisilo koristus tuleb varasem kui tavaliselt ning saagikus ületab ootusi. Augusti lõpus alustasid esimesed maisikoristuskonvoid tööd põldudel, kuulutades maisihooaja avatuks. Rekordilised saagid tõid kaasa ka väljakutseid. Paljudel põllumeestel täitusid silohoidlad kiiresti, mistõttu tuli leida uusi võimalusi saagi väärindamiseks. Pikk ja soodne sügis andis julgematele põllumeestele võimaluse proovida maisi koristamist terana. Esimesed katsetused tehti 7. septembril Saaremaal Kärla Põllumajandusühistus ning hiljem veel seitsmes ettevõttes. Need katsed andsid väärtuslikke teadmisi, mis aitavad tulevikus saagikust ja kvaliteeti veelgi parandada.
Põllupäevad ja teadmiste jagamine
Maisikasvatuse arendamisel on oluline roll ka põllupäevadel, kus jagatakse teadmisi ja kogemusi. Septembris külastasime koos Syngenta Eesti esindajatega maisi põllupäeva Lätis. Üritusel jagas teadmisi Syngenta maisiseemnete tootejuht, poolatar Małgorzata Srebro, kes tutvustas maisisortide omadusi ja nende kasvatamise eripärasid. Erilist tähelepanu pöörati maisisortide jaotusele kasutusviisi järgi — kas maisi kasvatatakse siloks või teraviljaks. Lisaks selgitati, kuidas maisi terade kuju ja koostis mõjutavad selle sobivust erinevateks otstarveteks.
Põllupäeval tutvustati ka mitmeid väärtuslikke maisisorte, sealhulgas Powercelli hübriidsorte, mis on tuntud oma suure saagikuse ja kõrgeima klassi söödaväärtuse poolest. Eriti just veisekasvatajad hindavad neid sorte nende kvaliteedi tõttu. Samuti räägiti spetsiaalsetest sortidest, nagu Maximaize, mis pakuvad kasvatamisel mitmeid eeliseid, sealhulgas väiksem ilmastikurisk, suurem ja stabiilsem saagipotentsiaal ning tasakaalustatum sööda kvaliteet.
Kristiina Märsi praktilised nõuanded
Loomakasvatuse konsultant Kristiina Märs Smartfor OÜ-st jagas põllupäevadel põhjalikke teadmisi maisitaimede bioloogiast, bakteritest ja silo valmistamise põhitõdedest. Üks huvitavamaid fakte oli see, et 1 grammi maisi lehe kohta võib leiduda 1000 kuni 10 miljonit bakterit. Enamasti asuvad bakterid taime lehe alaküljel, kuna päikese UV-kiirgus hävitab baktereid lehe ülemisel pinnal. Taime mikrofloora koosneb nii headest bakteritest (nagu laktobatsillid, pediokokid, laktokokid ja äädikhappebakterid) kui ka halbadest bakteritest (näiteks võihappebakterid, hallitusseened, pärmseened ja enterobakterid). Nende bakterite vahel toimub pidev võitlus, mis mõjutab otseselt maisi kvaliteeti, eriti siis, kui taimed on kahjustatud.
Kristiina rõhutas ka maisi valmiduse hindamise tähtsust siloks. Ta kordas üle põhitõed maisi heksli pikkuse ja muljuri seadistamise kohta, mis sõltuvad maisitera küpsusest. Lisaks rõhutas ta tallamise ja katmise olulisust, et tagada silo tihedus ja vältida õhu juurdepääsu, mis võib põhjustada silo riknemist.
Kokkuvõte
2024. aasta maisihooaeg tõi esile, kui oluline on teadmiste jagamine ja koostöö põllumeeste, agronoomide ja ekspertide vahel. Rekordilised saagid, uued koristusmeetodid ja põllumeeste julgus proovida midagi uut loovad tugeva aluse tulevastele hooaegadele. Maisikasvatus Eestis on jõudnud uuele tasemele, kus teadmised ja kogemused mängivad võtmerolli kvaliteetse saagi ja silo tootmisel.
Artikkel valminud koostöös:
Eveli Eliaser, Smartfor OÜ põllumajandusnõustaja
Kristiina Märs, Smartfor OÜ põllumajandusnõustaja
Kadri Leetberg, Syngenta müügiesindaja-agronoom
Tiiu Annuk, Põllumeesteühistu KEVILI taimekasvatusspetsialist
