Kui me Ollimäe majapidamisse kohale jõuame, askeldab perepoeg Karl läikiva ja puhta John Deere’i traktori juures.
Tekst Margo Pajuste
Fotod Aivar Kullamaa
„Üheksa töötundi,“ vastab Jaanus Kalev muheldes küsimusele, palju traktoril ka vanust võiks olla.
Jaanus Kalev on sündinud ja kasvanud Alavere mail, siin on tema vanaisa talu, kus mitmed põlved enne teda põldu haritud. Tema isa oli traktorist ja ema seemnekasvatuse agronoom. „Ma olin viisteist aastat vana, kui papsi NATIga esimest korda kündma läksin,“ meenutab ta.
Jaanus Kalevi ettevõtte esimene tehnikapark koosnes Belarussidest, NATIdest (DT-75) ja Nivadest, nagu paljudel teistel tollal alustanutelgi. „Tehnikasse investeerin ma alati hea meelega,“ ütleb Jaanus. „Elu läheb edasi ja tööd peab tegema kiiresti, täpselt ja muidugi nii, et endal mõnus oleks.“
Jaanus, kes algselt õppis maaparandajaks, alustas oma teadlikku põllumeheteed kahe riigikorra vahetuse aegu, vanaisa rajatud talu maadel. Esialgu toimetasid nad isaga kahekesi. „Siis olin peaaegu terve aasta Westfalen-Lippe põllumajanduskooli kaudu Saksamaal praktikal,“ meenutab Jaanus. „Rublaajal läksin ja krooniajal tulin tagasi. See oli paras kultuurišokk – mismoodi tegelikult põllumajandust teha annab. Peremees Willi ütles näiteks, et tänavu on ikaldus, saime taliotra kaheksa tonni hektarilt, täis-scheisse. Meil oli tollal kolm tonni hektarilt kõva sõna! Küsisin, et misasja? Willi vastu, et ma tavaliselt saan kaksteist tonni!“
Maade vähesus kimbutab
Kui talu maad tagasi saadi, oli neid 33 hektarit. Tänasel päeval harib Ollimäe talu veidi alla 500 hektari põldu. „Seal sees on ka mahedad kultuurid ja rohumaa,“ selgitab Jaanus. „Tänavu on meil palju talivilja, külvata jääb vaid sadakond hektarit suvivilja.“ Maid pole paraku Alavere ümbert enam saada ja nii on mõned Ollimäe põllud kodust üsna kaugel.
„Tänane majanduslik seis on selline, et tavatootmisega toetame mahedat,“ ütleb Jaanus. „Maheda, näiteks kaera, hind on väga madal, aga samas tavavilja hinnad on tõusuteel. Kogu Euroopa turg on ilmselt maheviljast küllastunud. Samas võiks riigil mõni mõte olla, kuidas tootjat paljuräägitud rohestamise poole suunata. Mis mõttega ma mahedat kasvatan, kui majanduslik tasuvus on alla omahinna?“
„Talu asju ajame koos poegadega – hea meel on tehnikasse investeerida, kui tead, et on järeltulijaid, kes ettevõtmist tulevikus edasi veavad,“ räägib Jaanus. „Vahel naerame, et mina olen peadirektor, Karl tehnikadirektor ja Kaspar peaagronoom.“
Jaanus ajab oma asju FIEna, tema kahel pojal on mõlemal oma firmad. „Ma ise olen 55 aastat vana ja loomulikult noore põllumehe alla enam ei kvalifitseeru, aga toetusi antakse eeskätt noortele,“ selgitab Jaanus. „Toodangu müük käib Ollimäe talu kaudu, nii tulevad juba suuremad viljakogused mängu.“
Eesti kuivatipealinn
Alavere hakkab juba kaugelt silma – õieti paistavad kaugele kohalikud hõbedaste rakettidena taeva poole küünitavad kuivatid. „Üks tuttav põllumees ütleb, et Alavere olla Eesti kuivatipealinn,“ muigab Jaanus. Tulundusühistu Alvar MÜ-l on kuivateid kuus ja naabrimehel kaks.
Jaanus hoiab Ollimäe talu asjad kuivatitega seonduvast lahus. „Seda arendame ühistuga,“ selgitab ta. „Kunagi tahaks jõuda niikaugele, et saaksime oma liikmele kuivatustööd omahinnaga ära teha. Praegugi teeme juba teenustööd keskmiselt 35 000 tonni aastas. Ühistu on tunnustatud Põllumajandusameti poolt maheteraviljade käitlemise valdkonnas, see annab võimaluse ka maheviljade kuivatamiseks, puhastamiseks, pakendamiseks ja ladustamiseks.“
Ühistuga tasub ühiselt ka vilja müüa. „Kokkuostjaid huvitavad suuremad kogused ja siis on ka võimalus parem hind kokku leppida. Väiksemad kogused lähevad enamasti tava-turuhinnaga.“ nendib Jaanus. „Tänavu näiteks otsustasime ühistuga, et müüme Baltic Agro AS-ile, rääkisime nendega läbi ja kui kokkulepitud müügikogus tarnitud, saame väikse boonuse.“
Traktoreid jagub ka töödeks väljapool oma talu
Selgub, et John Deere on jõudnud õue peal olla vaid mõne päeva. See vahetas välja eelmise traktori, mille kaubamärgist küll Saksamaal väga lugu peetakse, kuid millega Alavere mehed vaid häda ja viletsust nägid. „Viis aastat vana traktor, aga alailma mingi tuluke põleb, siit laguneb, sealt lekib,“ räägib Jaanus Kalev. „Läheb hooldusse, tuleb tagasi – jälle mingi tuluke põleb ja mootor seisab!“
Enne John Deere’i ostis Ollimäe mullu detsembris T-seeria Valtra. See on hetkel Kärevere kandis Tallinna-Tartu maantee ehitusel teenustööl. „Põllumajandustehnikaga on see mure, et kui vaatad selle hinda ja mõtled, kui väikse osa aastast masinat kasutada saad, siis tuleb nutumaik suhu. Seepärast otsimegi võimalusi, kuidas tehnika kasutusaega suurendada.“ ütleb Jaanus. „Ühistu teraviljakuivatiga on samamoodi, sestap algab meie hooaeg juuli esimeses pooles köömnega ja vahel tuuakse viimast suvirapsi isegi detsembri alguses.“
Karl ütleb, et John Deere’i kasuks otsustamisel mängis rolli ka 750 tunni pikkune hooldusvälp. „Topeltrattad veel alla panna ja saab tööle hakata,“ sõnab Jaanus ja kinnitab, et 6. seeria ei jää sugugi liiga suureks ja raskeks, vaid on just paras, et vedada kuuemeetrist Amazone’i teraviljakülvikut. „Poisid vahel naeravad, et meie tehnika on kõik roheline,“ muigab Jaanus. „Kuidagi iseenesest on tõesti nii välja kukkunud, et enamik haakeriistu kannab Amazone’i firmamärki.“
„Ega me päris lambist ka oma tehnikat ei osta,“ kinnitab Jaanus. „Ikka uurime naabritelt, kuidas vastu peab. Oluline on ka, kui kaua mingi versioon turul on olnud, et päris lastehaigusi küljes ei oleks. Hobujõud peavad haakeriistadega kokku sobima, et ära veaks, ja natuke reservi peab ka jääma.“
Hoolduse kvaliteet loeb
„Järelhooldus on väga tähtis,“ jätkab Jaanus. „Meil on veel kaks Valtrat, uuem on juba viieaastase garantiiga. John Deere’i müüja lubas, et kui nad 48 tunni jooksul traktorit korda ei tee, siis tuleb samaväärne asendusmasin õuele ja võid rahulikult tööd edasi teha. Garantiitööd on tasuta ja kaughaldus on väga hea võimalus jooksvalt võimalikke probleeme lahendada.“
„Taure hooldemehed on minu jaoks kvaliteedi taseme paika pannud,“ tunnustab Jaanus. „Mõni hooldustehnik tuleb, vahetab õli ja filtri ära ja sõidab minema. Ta ei maini ka mulle, kui kõrval on mõni polt lahti või katki. Taure mees tuleb ja näitab, et sul on siin probleem, kas vahetame selle ka ära? Ja alati kaasnevad hooldusega õpetussõnad ja nõuanded, kuidas masinat efektiivsemalt ning säästlikumalt kasutada.“
Enamik Eesti tehnikamüüjaid on aru saanud, et valmisolek peab olema 24/7, kiidab Jaanus. „Murphy seadus ütleb, et kui miski katki läheb, siis reede õhtul pärast kella viit,“ nendib ta. „Aga tänapäeval tuuakse jupp Saksa laost kas või lennukiga kohale, kui vaja.“ Edasimüüjalt saab sageli abi ka lihtsalt helistades. Kogenud remondimees teab vigu ja soovitab vahel näiteks mõnda juhet liigutada või restart teha. Tihtipeale sellest piisab.
Kombain olgu Claas
Ollimäe kombainil läheb neljas hooaeg. „Minu jaoks on Claas kombaini sünonüüm,“ ütleb Jaanus „Võib-olla on see mu kõrvade vahel kinni, aga ... Claas teeb väga head tööd, võimaldab ka märjemat vilja võtta. Järelhooldus ja teenindus samuti tasemel – 24/7 on varuosad saadaval.“ Claasi heeder on Vario: sellega saab Jaanuse sõnul paremini võtta ka lamandunud vilja, samuti rapsi, tatart, köömnet ja muid kultuure. „Nagu igal tehnikal, on kõige olulisem tihend rooli ja istme vahel,“ ütleb Jaanus. „Poisid on õnneks hakkajad, jälgivad, et hooldused saaks õigel ajal tehtud ja kasutavad masinaid hoolivalt.“
Enne Claas’i sõltus Ollimäe koristusel kombaini teenustöödest. Ent see süsteem meie heitlike ilmadega ei tööta, kui on vaja täna ja kohe põldu minna. „Vahel saad tunni aja kaupa saaki koristada,“ ütleb Jaanus. „Kui sul jääb mõni protsent saagist hilisema koristamise tõttu põllule ja sa paned selle rahasse ümber, siis hakkab valus. Kui jääd igal põllul sammukese hiljemaks, annad siit ära kilo ja sealt kaks, siis lõpuks saadki kaheksa tonni asemel kolm.“ Nüüd saadab Jaanus oma kombaini ise teenustööle, kui endal parajasti vaja pole.
Amazone läbis uuenduse
Külvik Amazone Cirrus muretseti majapidamisse 2016. aastal. Peagi hakkas tunda andma konstruktsiooniviga, mille üle Jaanus tehasega tükk aega vaidles, kuni lõpuks saavutas kompromissi. „Ketta sees on üks puks, mis on kinnitatud ainult ühe punkti keevitusega,“ selgitab Jaanus. „Aga meil on kivised maad ja need tagusid kettad laiali. Tehas saatis terve jooksu uut tüüpi kettaid, me vahetasime need ise ära. Ükshaaval ei saa vahetada, siis läheb külvisügavus paigast ära.“
„Siia on veel kammid paika panemata ja paar puksi vahetamata,“ näitab ta, „Siis saab põllule minna“.
Muidu on Cirrus igati korralik riist. „Hea täpne töö, külvisenormid kenasti paigas,“ sõnab Jaanus. „Pead vaatama, et iga iva hakkaks õigesti idanema. Üleeile käisid meil e-Agronomi nõustajad külas ja soovitasid, et kivise koha peal peaks külvamise kiirust maha tõmbama. Kivi taob seemendi välja, iva ei lähe õigele sügavusele, jääb pinnale ja saab talvel hukka.“
Amazone pritsib ka
Ollimäe esimest Valtrat näeme põllul taimekaitsepritsi vedamas. Sel traktoril läheb nüüd juba 11. aasta. „Peamiselt veabki see traktor pritsi,“ räägib Jaanus. 24 meetri laiuse poomiga pritsil Amazone UX3200 Super jookseb seitsmes aasta. „Töö teeb mugavamaks GPS, mis teab, kust juba pritsitud on,“ selgitab Jaanus. „Esmalt pritsime otsad ära ja siis hakkame tehnorada laduma.“ Ollimäe agronoom Kaspar pritsib praegu taimi lämmastik- ja fosforväetiste vedela seguga. Seejärel tulevad taimekaitsetööd. „Taimekaitseprits ongi haakeriist, mis kevadel esimesena põllule läheb ja sügisel sealt viimasena tuleb,“ nendib Jaanus.
Kivistel põldudel käib lakkamatu võitlus kividega – korjad ühe laari ära, tulevad järgmised külmakerkega jälle pinnale. Enamasti teeb Ollimäe minimeeritud harimist, mille puhul pressib randaali taga olev suur rull enamiku kividest tagasi ja korjama peab vaid suuremaid.
Põllu keskel madalamas lohus paistavad suured veelombid. „Sealt ilmselt jääbki pritsimata,“ tõdeb Jaanus. „Põllud on meil sellised, et mõnel on kõik lõimised ja mulla liigid esindatud. Liivaga algab ja turbaga lõpeb.“ Ollimäe tegutseb mullakaartide alusel, mullaproovid valmivad Saksamaal Agricon Eesti abiga.
„Üritame oma tegemistes põllul alati tegutseda keskkonda hoidvalt, kasutades väetisi ja taimekaitsevahendeid vastavalt sellele, mida ja mis koguses taim potentsiaalse saagi loomiseks vajab,“ selgitab Jaanus. „Sellele aitab igati kaasa kaasaegne tehnika, mis võimaldab täppisviljelust ja kasumlikku tootmist.“
