„Põllumees tänavu ei naera,“ muigas mullu suvel Lääne-Virumaal tegutseva Trovador OÜ tegevjuht Vahur Veermäe, kui fotograaf palub pildi tegemiseks vähe lõbusamat nägu teha. Juunikuine põud on ka Trovadori põldudele jätnud oma tugeva jälje.
Tekst Margo Pajuste
Fotod Aivar Kullamaa
Trovador OÜ hoiab teadlikult oma põllumasinad ühe brändi raames, nii ongi kõik ettevõtte traktorid nüüd punast värvi.
Saame Vahur Veermäega kokku Kadilas, endise Eduard Vilde kolhoosi töökoja juures asuvas ettevõtte keskuses. Juuli teisel nädalal on parasjagu käimas silo tegemine, see on juba teine niide sel aastal.
„Maid on meil aktiivses kasutuses 2500 hektarit,“ ütleb Vahur. „1500 hektaril kasvavad teravili ja raps, maisi all on 200 hektarit ja rohumaad tuleb 800 hektarit.“ Trovadori lautades on põhikarjas 700 looma, lisaks üle 750 noorlooma. 600 lehma lüpsavad ja iga päev viiakse ära üle 20 tonni piima. Lüpsiplats on DeLavalilt, 2 x 15 paralleelplatsil saab korraga lüpsta 30 lehma.
Ettevõttes töötab üheksal punasel traktoril kaheksa meest, kokku on Trovadoris töötajaid veidi alla 30. Hea tööjõu leidmine pole lihtne ja nii toimetab lautades peamiselt Ukraina päritolu kaader, kes on siin tööl käinud juba aastaid. Nad tunnevad asja, tahavad tööd teha ja Trovador on nendega rahul. Ettevõte pakub neile ka viisakat elamispinda, kaks inimest saavad koos elada kahetoalistes korterites.
Masinapark värvus punaseks
„Kui ma siia kaksteist aastat tagasi tööle tulin, oli ettevõtte masinapark üsna kirju,“ meenutab tegevjuht Vahur Veermäe. „Esindatud olid nii New Holland, Fendt, Case kui Massey Ferguson. Sai otsus tehtud, et läheme ühe margi peale. Mul oli varasemast kogemus suhtlusest ühe firmaga selle asemel, et iga traktori hooldust ja järelteenindust teha eri firmades. Ühe ettevõttega suhtlemine on stabiilsem, usaldust on rohkem ja ka hinnapoliitika kujuneb paremaks. See on väga oluline.“
Massey Ferguson oli toona kõige parema hinna ja kvaliteedi suhtega, mäletab Veermäe. „Meil oli kolm traktorit juba olemas ja kaks tellitud, siis tuli diileri vahetus ja Massey Ferguson läks Intraci kätte,“ räägib ta. „Sel ajal ei olnud Intraci maine tegelikult kõige parem, praegusega ei saa võrrelda. Aga kaheksa aastat on möödas ja täna meil kõik laabub.“
Trovadori põldudel askeldavad kolm võimsamat traktorit vahemikus 320-370 hj, veel kolm on võimsusega 240-260 hj. Üks vanem Massey Ferguson on võimsusega 150 hj, farmis toimetab 120-hobujõuline traktor söödamikseri ees ja üks eelmisel aastal soetatud 190 hj traktor veab hetkel heinamaal kaarutit.
Silo tallamisel töötab Intracist ostetud Doosan frontaallaadur ning McHale rullikiletajate ette on rakendatud Belarusid. „Uskumatult lihtne masin on välja mõeldud,“ muigab Veermäe. „Kolmkümmend-nelikümmend aastat vanad ja ikka töötavad!“
Kas eelistada uut või kasutatut?
Keerulised ajad panevad põllumehe mõtlema, kas hoida masinad uued ja liisingus või kasutada neid töös maksimaalselt kaua. „Tuleb suhtumist ümber mängida, sest masinad on kalliks läinud ja peab ka peale liisingu aega nendega edasi töötama,“ ütleb Veermäe. „Kogu elu on muutumises. Toetused vähenevad, aga sisendid lähevad aina kallimaks. Masinate hinnad samuti.“
Kui pärast liisingut masinaid edasi pidada, siis tuleb paratamatult arvestada mõnede üsna suurte kulutustega. „Kõige kallim saab olema käigukasti remont, üle 20 000,“ rehkendab Veermäe. „See pole ainult Massey Fergusoni, vaid ka teiste masinate probleem. Aga võib-olla tuleb need kulud alla neelata, sest mootorid kestavad ja kõik vajalikud remondid on iseenesest tehtavad.“
Tehnilised hooldused saab Trovador ise kohapeal tehtud, kui masin enam garantii all ei ole. „Meil on häid mehi, kes tunnevad masinaid läbi ja lõhki,“ kinnitab Veermäe. „Vigade puhul torkab silma, et pigem kipub alt vedama elektroonika. Siis peab ikkagi tehnik kohale tulema, panema masinale arvuti taha ja selle vigase anduri või solenoidi üles leidma. See pole isegi ehk kallis, aga võtab aega. Millal tehnik tulla saab, kas detail on tal kaasas või kas on laos. Mõnikord väiksed asjad häirivad, aga need probleemid on kõigil.“
„Järelteeninduse puhul annab heade meeste puudus tunda iga firma puhul,“ jätkab Veermäe. „Intracil pole küll meie lähedal esindust, kuid õnneks elab üks nende hooldemees Rakveres ja kui ta parajasti mujal objektil ei ole, reageerib kiiresti.“ Kui kevadel kaks tellitud traktorit õigeks ajaks kohale ei jõudnud, andis Intrac kasutada asendusmasinad ja vajalikud tööd ei jäänud tegemata. Ka Manitou teleskooptõstukit on Trovador vajadusel saanud Intracilt rendile.
Haaketehnika muretsemisel ei saa paraku soetada kõik ühest kohast, see on ostetud erinevatelt maaletoojatelt vastavalt vajadusele. „Kverneland näiteks on ennast heast küljest näidanud, pritsid ja väetisekülvik on töökindlad,“ näitab Veermäe aia ääres oma töökorda ootavaid Norra masinaid. „Silokombain on meil näiteks Fendti oma. Neid eriti Eestis ei olegi. Meie oma teeb kuuendat hooaega, ka väga hea ja töökindel masin.“
Vahur Veermäe näitab suurt ja kandilist rohelist haagist. „See on meie enda tehtud lägavahejaam,“ selgitab ta. „Ostsime merekonteineri, Rakveres Sõmeru põllumajandustehnika mehed tegid rattakoopad, sillad ja silindrid, ma ise tegime muud asjad. Auto toob läga põlluserval seisvasse jaama, läga laotav traktor tuleb ja imeb siin vajadusel oma paagi täis. Nõnda ei sõltu auto ja lägalaotur teineteisest, saavad kogu aeg liikuda.“
Vili läheb müüki otse põllult
On vaid paar tööd, mida Trovadoris eelistatakse pigem sisse osta, mitte ise teha. „Lägatehnika on meil endal ja selle teeme ise,“ ütleb Veermäe. „Maisikülvi jällegi ostame sisse, aga koristatud saame ise. Maisikülvik on kallis, kui me teeme 170-200 hektarit maisi aastas, siis pole mõtet seda ise muretseda.“ Trovadori mais läheb siloks.
„Spetsiaalselt maisi jaoks ostsime uue suure kettaga Lemkeni,“ näitab Veermäe. „Mais tahab kobedat mulda saada. Tänavu ongi meil mais lausa super! Mai esimestel päevadel sai seeme niiskesse mulda seeme ja põld oli väga kohev, ideaalne. Võid ju maisimaad künda, aga kui pärast pead seda siluma ja harima, siis jälle tihendad. Lemken on kuuemeetrine ja see võttis 370 hobust ka ees ägisema. Kui tahad sügavamalt teha, siis läheb traktoril raskeks, peaks olema juba üle 400 hobuse.“
Ettevõte koristab ise oma teravilja, seda teevad kaks Claas Lexioni teraviljakombaini, millest üks on töötanud kaks ja teine ühe hooaja. „Heedrid on Claasi enda omad, samasugused nagu MacDonil, transportööriga,“ selgitab Veermäe. „Väga asjalikud ja head heedrid. Kombainidega oleme üldse väga rahul. Claasi teraviljakombainile ei ole ikka vastast. Proovinud oleme teisi värve ka, aga ei sobinud ei jõudlus ega töökindlus.“
Meil on väga häid põlde ja vahel trehvab ka häid aastaid, ütleb Veermäe. „Oleme näinud ka 8-tonnist odra- ja 9-tonnist nisusaaki. Aga juunikuu põud lööb meid alati, kahel aastal oleme saanud odra saaki ka 5 tonni. Nisuga on lood paremad, tema juurestik jõuab juurduda ja taliviljaga on võimalik saada paremat saaki.“
„Teraviljast jääb oder ja mingi osa nisu meie loomadele söödaks, muu müüme,“ selgitab Veermäe. „Tänavu on põldudel pilt hale, muidu oleme nii 5000 tonni teravilja müünud. Meie auto viib märja vilja otse põllult lähedal asuvasse Männiku Teravilja kompleksi, kallab vilja maha ja meil rohkem muret ei ole. Pole vaja ladustada, transportida ega kuivatada, kõik need mured jäävad ära. Ma ei kujuta ette, et sügisel, kui on niigi palju teha – lägalaotus, külv, koristus – peaks lisaks leidma veel kuivatisse mõned inimesed, keda saad usaldada ja kes asja tunnevad.“
