Lääne-Virumaal Viru-Jaagupis tegutsev Voore Farm on tuntud kui üks Eesti suurimaid ja eesrindlikumaid põllumajandusettevõtteid, kelle kasutuses arvukas ja tänapäevane tehnikapark.
Tekst Ain Alvela
Fotod Aivar Kullamaa
Ühest küljest on tehnika suur hulk tingitud vajadusest, teisalt püüab Voore Farm soetada ja oma töödes rakendada kõige kaasaegsemat tehnikat, mis turul parasjagu saadaval.
Voore Farmi gruppi kuulub kolm suuremat ettevõtet. Ainult taimekasvatusele pühendunud OÜ Voore Farm, mil endal pole üldse masinaid, haldab lisaks taimekasvatuse poolele ka kõiki ettevõtte kasutuses olevaid maid, küll aga ostab kõik tööd sisse ettevõttelt Voore Farm Teenused. Kolmas firma, Voore Mõis, keskendub piimakarjakasvatusele. Sel ettevõttel on farmi teenindamiseks vajalik tehnika, aga maad pole ning kogu loomasööda alates viljast lõpetades siloga ostab sisse Voore Farm Teenustelt.
Viimase põhitegevus ongi teostada grupi enda töid ja pakkuda teenust ka grupist väljapoole. See teine pool tegevusest moodustab praegu juba suurema osa ehk üle 60%. Ka rahalises mahus tehakse väljapoole rohkem tööd kui grupi sees. Selline ettevõtte tegevuse spetsiifika määrab suuresti ära ka tehnika valiku, sest kui tahad olla teistele ettevõtetele kindlaks partneriks, peab tehnika olema töökindel ning alati ka põllule jõudma. Selles osas järeleandmisi teha ei saa.
Tehnika olgu ajakohane, aga ka töökindel
Voore Farmi tegevjuht Henrik Klammer märgib, et tehnika valiku määrab suuresti see, et teenuste osakaalust hõlmab enamiku kõik sõnnikuga seonduv – segamine, vedu ja laotamine. Lisaks veel maisi külv ja koristus ning muud tegevused, mis seonduvad silotootmise ja üldse söödavarumisega.
„Need on tööd, mille suure mahu peab kallis tehnika lühikese aja jooksul ära tegema,” iseloomustab Klammer. „Masinapargi koostamine tulenebki suuresti sellest, et suudaksime neid töid teha kiiresti ja ühel ajal erinevates kohtades. Näiteks silo saame teha kolmes erinevas kohas samal ajal. Vedelsõnnikut laotame kokku kuue komplektiga ja nii edasi. Seega peame olema hästi paindlikud ja kiired.”
Lisaks erinevate markide esinduste tehnilisele teenindusele on Voore Farmi Teenustel ka endal tugev remondi- ja hoolduse tagala. Ametis on kolm tehnikut, igaühel neist hooldusbuss, lisaks kolm töökoda Viru-Jaagupis asuva kompleksi territooriumil.
„Ise remontimise efektiivsus sõltub palju rikkest,” märgib Henrik Klammer. „Positiivne pool on, et kui ise teha, siis lähened probleemile ehk mõnevõrra loovamalt kui esindus. Just tänu sellele me suure osa varuosadest ka taastame.”
Lähtutakse põhimõttest, et kui midagi tehnikaga juhtub, tuleb see kohe asendada – kui masinat pole kiirelt võimalik remontida, siis peab olema varuks teine, mis vajaliku töö ära teeb. Et kõik sujuks, on ettevõttel ka endal märkimisväärne varuosade ladu, et mitte jääda ootama vajaliku tellimist esindusest.
Voore Farm osutab teenuseid kõikjal üle Mandri-Eesti ning ettevõtte partneriteks on enamasti suured või väga suured põllumajandusettevõtted. See tähendab ka suurt tähelepanu logistikale. Rasket põllutehnikat transpordivad oma veokid koos treileritega, mis võimaldab jõuda vajaliku masinaga Viru-Jaagupist näiteks Haapsalu külje alla maksimaalselt paari tunniga.
Tähtsat rolli mängib tehnika jälgimissüsteem. Masinad on GPS-i teel ühenduses Viru-Jaagupi kontoriga ja igaühe asukoht on seal ekraanidelt näha, asugu põld siis kilomeetri kaugusel naabruses või hoopis Valgamaal. Korralik jälgimissüsteem tagab sujuvama ja operatiivsema töö.
Tehnikapargis on ülekaalus Case IH
Oluliseks, kui mitte kõige suuremaks tehnikapartneriks on Voore Farmile Dotnuva Baltic. Viimase ehk tuntuim kaubamärk on Case IH, mille seas on esindatud ka eriti võimsad põllulaevad. Just Voore Farm oli 2014. aastal esimene, kes soetas endale 600 hobujõudu arendava roomikutega Case IH Quadtraci, mida käidi kõikjalt üle Eesti vaatamas. Paar aastat hiljem ostis firma juba teise samasuguse.
Henrik Klammer räägib, et traktoriparki ei tohiks kaubamärkide lõikes liialt kirjuks ajada. Üks probleem on teadagi näiteks ühe firma haakeseadmete ühilduvus teise firma traktoritega. Kuigi on olemas üldkehtivad standardid ja põhimõtteliselt universaalsust lubav ISOBUS-i andmevahetussüsteem, ei pruugi siiski eri tootjate riistad ja masinad omavahel klappida. Kindlam on opereerida näiteks Case IH traktorite ja Kvernelandi mullaharimistehnikaga, mis mõlemad soetatud ühelt müüjalt.
Mängu tuleb ka hoolduse ja remondi operatiivsuse ning eelpool kirjeldatud varuosade teema. Nii on Voore Farmi masinapargis Case IH ühe seeria traktoreid seitse isendit – osad vanemad, osad uuemad. Kui ühega midagi juhtub, saab teiselt kiiresti mõne varuosa n-ö laenata ning tööga saab edasi minna.
„Eks kõigil traktoritootjatel, olgu nad siis n-ö punased, sinised või rohelised, on mingid spetsiifilised eripärad, millega püütakse eristuda,” kirjeldab Henrik Klammer. „Iga ettevõte teeb ise oma valiku. Ma täpset aastat ei oska öelda, aga meie esimene lääne traktor omal ajal oli ka Case IH. Pärast seda tuli neid veel mitu tükki, siis oli pikem vahe ning praegu leidub Voore Farmi tehnikapargis just Case IH-sid kõige rohkem.”
Case IH traktoreid on Voore Farmis praegu 11. Neist seitse on seeriast, milles 250–300 hobujõulised masinad. Neid kasutab ettevõte peamiselt mullaharimisel, silotöödel ja vedelsõnnikuga seotud toimingutel. Talvel lükkavad need lund. „Universaalsed traktorid – veavad, pumpavad ja mida iganes vaja teha on,” ütleb Henrik Klammer.
Külvi ja mullaharimisega tegelevad kaks 400 hj Case IH traktorit. 620-hobujõuline nelja roomikuga traktor tegeleb ainult mullaharimisega, mis tähendab, et see on sisuliselt kõige vähem koormatud traktor terves Voore Farmi masinapargis.
Lisaks on veel üks Case IH ametis farmis, kuhu ta oma 1105 hobujõuga suurepäraselt sobib. Kuigi farmis töötab ka iseliikuv söödamikser Siloking SelfLine, saab vajadusel selle traktori haakesse rakendada ka järelveetava mikseri Siloking TrailedLine.
Lisaks leiab Voore Farmi masinapargist viis John Deere´i, kolm Claasi ja kaks Fendti traktorit. Kokku seega 21 isendit.
„Traktoripargi väljavahetuse ajendiks on ennekõike ikkagi raha ja see, mida sa selle eest saad. Ühekaupa traktoreid välja vahetada pole vähemalt meie puhul mõistlik ja eks sellepärast teemegi enamasti kombinatsioonioste,” selgitab Klammer. „Sageli saab määravaks mitte otseselt traktori hind, vaid see, kui palju ta aja jooksul oma väärtust kaotab. Lisaks ülalpidamiskulud, jääkväärtus ja veel mitmed tegurid.”
Uus tehnoloogia jõuab põllumajandusse
Teenuste osakaal Henrik Klammeri sõnul ettevõttes küll vaikselt kasvab, aga füüsilise mahu suurendamise asemel keskendutakse arengus pigem teenustööde suuremale lisandväärtusele. Ka see suundumus väljendub masinapargis. Kui pikka aega liikusid traktorid järjest suurema võimsuse poole, kuna põhirõhk oli raskel mullaharimisel, siis nüüd hakkab see tasapisi järgi andma.
„Oleme viimastel aastatel panustanud otsekülvi, ribaharimisse ja vähendanud muul moel mullahäiringut. See tähendab, et ka väga võimsate traktorite osatähtsus mõnevõrra kahaneb,” räägib Klammer. „Näiteks kündi tegime sel aastal vaid ligi kümnel hektaril. Aga sel on siis muu eesmärk, lihtsalt külvieelset kündmist pole me juba mitu aastat teinud.”
Kõige uudsem meetod on ribaharimine, mis vähendab põllul tehtavate töökordade arvu ning lisaks väiksemale põllupinna tallamisele, muudab ka töö märksa efektiivsemaks. Tänavu soetas Voore Farm Teenused just selleks otstarbeks Dotnuva Balticult ka uue ribaharimisseadme Agrisem StripCat II. Sel aastal tehti Voore Farmis umbes pool maisi ja rapsi külvipinnast ribaharimisega. Maisi puhul on tehnoloogia selline, et vedelsõnniku laoturi külge käib spetsiaalne ribaharimise agregaat, mis võimaldab läbi harida täpselt selle osa põllust, kuhu seeme külvatakse. Maisi külvil on reavahe 75 cm, rapsi puhul 45 cm. Ribasse läheb kõigepealt vedelsõnnik, seejärel aga külvatakse täpselt sellesse ribasse läga peale seeme, nii et taim saab kasvada oma juurtega just vedelsõnniku poole. Samas sealt, kust taim ei toitu, ei liigutata ka mulda.
„Näiteks maisi külvil saavutasime ribaharimisega masinatööde kokkuhoidu sisuliselt 40%. Saime seemne mulda kahe töökäiguga,” kirjeldab Klammer uue tehnoloogia kasutuselevõtuga kaasnenud efektiivsuse tõusu. „Lisaks kahjustame põldu tunduvalt vähem. Ma loodan, et eriti just ekstreemsetel aastatel võidame ka saagikuses. Võidame sellega, et ribade vahel, kust mulda ei liigutatud, ei toimu ka vee aurumist ja tänu sellele ei kuiva põld n-ö läbi ehk hoiab paremini niiskust.”
Kõik see kokku lisab ka põllukasutuse tõhusust, sest on ju maa põllumehe kõige olulisem, samas piiratud, tootmisressurss ning seda tuleb ikkagi võimalikult tulemuslikult kasutada. Seda enam, et Klammeri hinnangul saab põllumees tänapäeval oma teenistust suurendada peaasjalikult ikkagi läbi kulude kokkutõmbamise. Põllupinna suurendamise arvelt rohkem teenida oleks juba märksa keerulisem.
Agrisem StripCat II
Tänavu soetas Voore Farm Teenused Dotnuva Balticult uue ribaharimisseadme Agrisem StripCat II.
Masina laius 5,4 m
12 tööorganit
45 cm reavahe
MIS ON RIBAHARIMINE?
Ribaharimine ehk strip-till on mullaharimistehnika, mis seisneb põllukultuuride külvamiseks ainult kitsa mullariba töötlemises, jättes ülejäänud põllu kesa või taimekatte alla. Tehnika hõlmab kõiki ridadesse külvatavaid kultuure.
See on osa säästva põllumajanduse lähenemisviisist, mille eesmärk on vähendada mulla häirimist ning säilitada selle struktuur ja viljakus.
