Matsi Mõis OÜ on tegutsenud neli aastat, enne seda toimis majapidamine üle 20 aasta FIEna. „Alustasime 30 hektariga,“ meenutab Silver. „Maaprobleemid on siinkandis suured, põllumehi on palju ja põllumaa hinnad kõrged. Ka rendile võttes, ostmisest rääkimata. Oma maad on meil 195 hektarit, panga abil oleme saanud juurde osta. 300-400 hektarit tasub viljakasvatusel ära, alla selle ei kujuta ette. Kui laieneda tahaks, siis 500–600 hektarit nõuavad juba üht töömeest juurde, ehkki tehnika on meil võimas.“
„Mina olen juba pensionär, aga poeg on lisaks ka mujal ametis,“ räägib Silver Tammemägi. „Kevadel külvi ajaks võtab töölt puhkuse. Mina olen rohkem kombainer ja poiss on külvispetsialist.“
Ettevõttel on tänavu 400 hektarit vilja all. Kui tavapäraselt on siinsete põldude saagikus üle 2000 tonni aastas, siis mullu oli see vaid 1300–1400 tonni. 2022. aasta oli põllumehele soodne ja siis tuli vilja 2400 tonni.
„Käesolev kevad jäi natuke kuivaks, mitte nii hullusti kui mullu, aga oli ikkagi kuiv ja jahe,“ nendib Silver. „Hiljutisel Scandagra põllupäeval kõik rääkisid, et suviodrale mõjus see halvasti, jääb hõredaks ja saagikus väike. Aga paistab, et tuleb ikkagi parem saak kui eelmisel aastal. Scandagra ja Linas Agro agronoomid käisid meil kohal, vaatasid põldu ja ennustasid, et tuleb koguni seitse tonni hektarilt. Mina ei kiirustaks ennustama. Ütlen alati, et saaki saad lugeda alles siis, kui see on salves.“
Sel aastal kasvab Matsi Mõisa põldudel talivilja 150 hektaril, otra on 100 hektari jagu, suvinisu 80 hektarit ja ülejäänu moodustab kaer. „Oli ka 30 hektarit talirapsi, aga see hävis täielikult,“ ütleb Silver. „Selles Kagu-Eesti nurgas siin tuli kõva külmalaine ja lund ei olnud. Ütlesin kogemuse pealt, et raps läheb hukka, ehkki sügisel oli nii ilus, nagu salat. Külvasime herne asemele. Üle Eesti kasvab tänavu hernest palju, sest hind on hea. Ka PRIA nõuded eeldavad selle külvamist. Hernes on vahekultuuriks väga hea, sest toodab ise lämmastikku. Kus mullu kasvas hernes, seal nüüd on talinisu ja kohe hoopis teine pilt saagikuse poolest.“
Uus kombain tuleb majja
Mullu otsustasid Tammemägid vana kombaini välja vahetada ja uueks masinaks valiti Deutz-Fahr C9306 TS.
„Meie eelmine kombain oli New Holland CX 8080,“ räägib Silver Tammemägi. „See töötas meil kolmteist aastat, aga mis liigub, see kulub ja eelmisel aastal selgus, et sellele peaks tegema kõva remondi, mis läinuks maksma 30 000 eurot. Kaalusime pojaga, et võtaks siis juba pigem uue kombaini. Eelnev 2022. aasta oli põllumehele päris hea, hinnad kõrged ja saaki ka tuli, nii et oli natuke vaba raha, mille eest osta. Vanal masinal teed ühe remondi ära, aga varsti tahab ta teisest kohast jälle parandamist.“
„Uut kombaini valides kaalusime ka New Hollandit,“ jätkab Silver. „Sõelal olid veel John Deere ja Claas, aga nende hinnaklass oli niivõrd erinev ja Baltem tegi kõige parema pakkumise – 80 000 eurot hinnast alla. See on väga suur raha. Ka vana kombaini eest pakkus Baltem teistest paremat hinda. Põllumehel on iga euro arvel. Tegime ise ka eeltööd ja käisime vaatamas, kuidas Rakvere lähedal töötab analoogne, aga väiksem mudel 7206. Mehed, kes olid sellega juba kaks aastat koristanud, rääkisid kombaini kohta ainult head, nii et see kinnistas meie otsust. Pealegi, see on uus masin turul ja iga uus asi on huvitav.“
Silver ütleb, et tal on Soomes head sidemed ja ta on juba 1991. aastast seal käinud ja vajadusel põhjanaabrite juurest ka põllutehnikat toonud. „Ka sealt on väiksemad Deutz-Fahrid juba ammu sellest brändist hea mulje jätnud. Oma esimese aasta kogemuse pealt selle kombainiga võin ka öelda, et seni on ainult positiivsed emotsioonid. Aga töötunde on veel vähe, et midagi põhjalikumat oskaks rääkida.“
„Jah, kombain töötab aastas vaid kuu-poolteist ja on kallis soetada,“ ütleb Silver. „Neid pakutakse ju ka rendiks, aga arvutasime selle tasuvust ja selgus, et meile sobib ikkagi nii, et ostame masina endale, siis on kindel.“
Suur kombain jaksab palju. Eelmise aasta kogemuse põhjal ütleb Silver, et Deutz-Fahr koristas 6 tonni tunnis või pindalalt arvestades neli hektarit tunnis. Aga kuna olud ja kultuurid on erinevad, siis on midagi täpsemat välja tuua raske. „Meie 400 hektarit aastas koristada on sellele masinale naljaasi,“ arvab Silver siiski. „500–600 hektarit ei ole ka mingi probleem.“ Tammemägid kaalusid ka kombainile roomikute soetamist, aga siis oleks tulnud hinnale 30 000 eurot lisaks ja võitis arvamus, et saab ka ilma hakkama.
Kombaini heedri on valmistanud Austria firma BISO, mis pakub vastavalt Deutz-Fahri soovidele parimate lõikeomadustega Schumacheri vikatit, roostevabast terasest väljalükatavat põhjalauda ja heedri automaatikat.
Tammemägide kombaini heeder on 7,5-meetrine. „Tegelikult sobiks ka üheksameetrine, aga me elame Võrumaal, siin on kuplid ja kallakud, kus kitsamaga parem toimetada,“ selgitab Silver. „Mõnel põllul sõidad aina mäest üles ja mäest alla. Seitse ja pool meetrit on piisav laius, ei tasu üle pingutada. Herne jaoks oleks flex heeder hea, aga jällegi – hind loeb.“
Deutz-Fahri kombain on nii uus, et suuremaid hooldusi pole see veel vajanud. „Kompressor on tal peal, sellega puhud õhtul kõik puhtaks,“ ütleb Silver. Keskmäärimine toimib, ainult heedri juures on kombaineril endal natuke määrimist.
Silver hindab Baltemi spetsialiste, kellelt seni on alati kiirelt vajalikku nõu saadud. „Kombainide tootejuht teab masinatest palju, on ka ise kombainerina töötanud ja temalt saab tekkivatele küsimustele vastused,“ sõnab ta.
Uusim masin leiti messilt
Koristatud vilja saab Matsi Mõis OÜ oma kuivatis kuivatatud. „Aga see võiks olla suurem,“ ütleb Silver. „Kuivati hoidlad mahutavad 600 tonni ja hallid täituvad tehnikaga, siin vilja hoida ei saa.“ Kuivati on Antti oma ja muide ka otse Soomest tehasest toodud, ilma vahendajateta.
„Scandagra, Linas Agro, Baltic Agro, Viljaekspert,“ loetleb Silver huvilisi, kes vilja osta soovivad. „Vaatame jooksvalt, kes paremat hinda pakub. Ja kellega leping väetiste ja seemnete osas, nendega peab muidugi esmalt tasaarveldused tegema.“
Matsi Mõisa õue peal seisab veel üks uus masin – uhiuus Claas Axion 870. See on soetatud alles tänavu kevadel. „Ostsime selle Maamessilt Claasi messipakkumisega,“ ütleb Silver. „Hinnavahe teistega oli pea 40 000 eurot.“
Ettevõtte eelmine traktor, 250-hobujõuline ja samuti Claas, sai tööd 12 aastat. „Jõudu oli selgelt juurde vaja, uus masin annab välja 300 hobujõudu,“ kinnitab Silver. „Poeg on künnimeister ja tema ütleb, et suure randaali ja suure külvikuga tuli vanal traktoril jõupuudus selgelt esile. Sihtisime uut ja võimsamat masinat juba eelmise aasta sügisest, aga kevadel messil läks õnneks.“
Tammemägid proovisid erinevaid traktoreid: Deutz-Fahre, John Deere’isid ja isegi kalleid Fendte. Claas sobib nende vajadustega väga hästi. „Oleme sellega natuke mulda vedanud, põlde parandanud ja ka külvil kasutasime,“ räägib Silver. „Randaali saime ka kevadel proovida ja on ikka väga võimas traktor. 60-hektariline põld on lihtne päevaga ära teha. Eelmisega küll nii kiiresti ei jõudnud. Ja poiss ütleb, et päeva lõpus tuled maha ja ei ole väsinud, nii pehme ja mõnus on töötada.“
LOE LISAKS: uus Deutz-Fahr 9306C TS koristab kuni seitse hektarit tunnis
Valdek Küppas, Deutz-Fahri Baltimaade tootejuht
Uut seeriat iseloomustab Giugiaro loodud elegantne disain, mis väljendab Deutz-Fahri kaubamärgi tehnoloogilist võimsust: need masinad tagavad suurepärase viljapeksuvõime ning teravilja ja põhu erakordse kvaliteedi, tuginedes enam kui 100-aastasele kogemusele ja pidevale arengule viljakoristussüsteemide arendamisel.
Teraviljakombaini tootlikkuse määrab ära esiteks heedri võimekus lõigata erinevaid kultuure ja samuti umbrohtunud viljapõlde. Orashein on üks raskemini läbilõigatavaid umbrohtusid, mis valmistab paljudele kombaineritele peavalu, kui just ei ole kasutusel väga hea Schumacheri vikat nagu Deutz-Fahri kombainide heedritel. Viimastel on unikaalne lisavarustus, mis võimaldab muuta vikati lõikenurka vastavalt vajadusele. Näiteks kivisel põllul saab keerata sõrgade otsad üles, et kivid heedri peale ei satuks.
Samuti on kallak varustatud reverseerimissüsteemiga, mis võimaldab kallaku ketti panna tagurpidi tööle nii, et ummistusi võimalikult kiirelt kõrvaldada.
Järgmisena on väga olulised suure läbimõõduga kaksiktigu ja selle taga oleva kallaku avaus ning kallaku laius, mis peavad olema võrdlemisi suured. Kallaku laius peab olema ideaalis sama lai kui trummel ja Deutz-Fahri kombainid ongi selliselt ehitatud, mis tagab piisavalt kiire ja mahuka viljamassi sissevoolu peksuaparaati. Deutz-Fahri TS mudelitel on kasutusel kokku kolm erinevat trumlit, millest kahte on võimalik reguleerida otse kabiinist läbi elektroonika.
Erinevalt kõikidest teistes kombainidest saab Deutz-Fahril reguleerida peksukorvi nii eest kui tagant, mis annab juhile lisavõimaluse kiirendada eri kultuuride läbilaskevõimet. Näiteks rapsi koristusel saab reguleerida vastupidiselt eest pilu väiksemaks kui tagant, mis parendab rapsi väljapeksu.
Viimane trummel selles jadas on turboseparaator, mille vahet trumli ja korvi vahel on samuti võimalik reguleerida elektrooniliselt. Turboseparaator suurendab kombaini tootlikkust ca 20%.
Kombaine toodetakse nii 5- kui 6-klahvilistena. Parima tootlikkuse saavutab just 6-klahviline kombain, kuna sellel on sõelte kogupind 6,32 m² ning peksukorvi pindala 2,1 m², mis on antud klassi kombainidest suurimad näitajad. 9. seerial on põhukambrimaht ehk siis puistajate pealne osa palju suurem kui Deutz-Fahri kombainide väiksematel mudelitel, mis tagab ka suure põhumassi korral ummistustevaba töö. Samuti on tippmudelil suur 10 500 liitrit mahutav punker ja pikk – 6,0 m – väljalaske tigu, mille otsa kõrgus maapinnalt standardrehvidega on 4,55 m ja väljalaadimiskiirus 120 l/s. Kombainile saab lisada ka aganalaoturi ja põhuhekseldi, mida on samuti võimalik reguleerida juhiistmelt. 9. seeria kombainil on võimalik põhuhekseldi üles keerata nii, et pääseb hõlpsasti sõelu kontrollima ja vajadusel isegi sõelad välja võtta nii, et ei pea hekseldit eest ära monteerima.
Vähetähtis ei ole ka kombaini üldlaius, mis on 762 mm laiuste lintidega vaid 3,30 m. Saab sõita mööda maanteed nii, et kogu kombain jääb ühele tee poolele.
Kombaini juhtimine on lihtne, kuna see on varustatud automaatikaga, nii et juht valib arvutist vastava vilja sordi ning sõelad, peksukorvide pilud, ventilaatori ja trumli pöörlemiskiirused reguleeritakse mõne sekundiga. Samuti saab juht enda äranägemise ja kogemuse põhjal teha muudatusi või isegi uued salvestused oma talus kasvatavatele sortidele.
Deutz-Fahri mudeliga 9306C TS on võimalik koristada 5–7 ha tunnis, mis sõltub tingimustest nagu põldude suurused, saagikus ja transport.
