„Oleme soetanud pigem klassi võrra võimsamaid masinaid, et neil ressurssi jaguks ja need kestaksid,“ ütleb Jürgen Haamer Saaremaal tegutsevast OÜ-st Toomjürker.
Tekst Margo Pajuste
Fotod Aivar Kullamaa
Jürgen Haameri kahest ettevõttest Jurna talu peab piimakarja ja OÜ Toomjürker kasvatab lihaveiseid.
Kahe ettevõtte peale kokku on natuke üle 300 veise, ise varutakse ka sööt loomadele: silo, hein ja teravili.
Kui Profi Saaremaale Väike-Pahilasse jõuab, on Jürgen Haamer töödega selleks aastaks peaaegu ühele poole saanud. „Veame läga põllule ja hoidla saame kenasti 1. novembriks tühjaks,“ räägib peremees. „Natuke on veel tahkesõnnikut laotada ja mõned maad ära künda.“ Lägahoidla mahutab 3,5 tuhat tonni ja sügiseks oli see täitunud u 3000 tonni jagu.
„Hetkel on meil loomi lüpsmas saja ringis, koos noorkarjaga tuleb kokku üle kahesaja looma,“ ütleb Jürgen Haamer. Suurem osa loomi asub ettevõtte südames asuvas 11 aasta eest renoveeritud karjalaudas, osa noorkarja aga veidi kaugemal, teises farmis. Piimakarja farmis töötab kaks DeLavali lüpsirobotit. Piima veab auto üle päeva, 5-5,5 tonni korraga.
„Toimetame kahe väikse ettevõttega,“ selgitab Haamer. „Majandatavaid maid on meil 500 hektari ringis, osa enda oma, osa rendime. Haritav maa moodustab 100-150 hektarit, need on lühiajalised rohumaad. Ülejäänud on püsirohumaa. Saaremaal on paraku meri ümberringi, maad kuskilt juurde võtta ei ole, praamiga ju mandri peale silo tegema ka ei lähe. Peame oma ettevõtet sellises suuruses majandama ja hakkama saama. Teeme oma tarbeks silo ja heina, kasvatame vilja ja viljavaheldusena lühiajalistel rohumaadel liblikõielisi. Rapsi me ise ei kasvata, selle ostame sisse.“
Ettevõtte platsil jääb kohe silma kolm kena traktorit, kaks John Deere’i ja üks Deutz-Fahr. Fendt toimetab parajasti farmi taga ja veab läga põllule. Veel üks traktor, McCormick, on parajasti töökojas remondis. Peremees ütleb, et Deutz on siiski kolleegi oma. „Baltem tuli kahe traktoriga Saaremaale demo tegema ja üks jäigi siia,“ muigab Haamer. „Vana masin vajas hädasti väljavahetamist ja ehkki otsiti pingsalt, ei ole kiirel ajal vabu masinaid väga võtta. Rendimasinad, mis firmadel pakkuda, on üldjuhul väljas ja teiste tootjate hindadele paraku hammas peale ei hakanud, isegi kui neil oleks midagi laos olemas olnud.“
Saaremaa eripära on seegi, et meretaguse kohana on siia esinduse loonud vaid üksikud põllumajandusmasinate ja –riistade müüjad. Nii on Jürgen Haamer suurema osa vajaminevast soetanud A. Tammeli juurest. „Tammel, Intrac ja Stokker,“ loetleb Haamer tehnikamüüjaid, kel saarel esindus. „Teised saadavad hooldemehe, kui meil endal mõistus mõnele tehnilisele probleemile peale ei hakka.“ Enamasti siiski hakkab – ettevõttel on viisakas remonditöökoda ja asjalikud mehaanikud. Nii saab vahel teistelegi remonditeenust pakkuda. Ka näiteks A. Tammel on vahel Toomjürkeri töökoda kasutanud. Üle mere, Tammeli peakorterisse Jõgeval on remontivajavaid masinaid transportida ikkagi väga kulukas ja nii on kohapeal parandamise võimalus teretulnud.
Haamer kiidab Wihuri hooldemeest, kes olla „super proff“ ja oskab paljudel juhtudel juba telefoni teel head nõu anda. Kohaliku Tammeli juhiga on ka suhted nõnda head, et kui abi vaja, võid kas või pühapäeva hommikul helistada ja leitakse lahendus.
Haamer ütleb, et ettevõttes tegutseb neli inimest. „Masinate peal oleme paarimehega kahekesi, lauda poolel toimetavad meie noorikud. Kui on kiire suvine periood, siis võtame mõnele tööle natuke abikäsi. Puhkustega on väga keeruline, koos puhata ei saa. Isegi tööreisid mandrile tuleb läbi planeerida. Enamasti käid kiirelt ära, tõstad oma kauba peale, ots ringi ja kohe tagasi.“
Ettevõtte masinapargis on kõige rohkem John Deere’i masinaid: kaks traktorit ja kombain. Traktoritest on Fendt 280 hobujõuline, McCormick 200-ne ja kaks John Deere’i vastavalt 135 ja 210 hobujõuga. Väike John Deere toimetab peamiselt söödamikseri ees. „Vanasse renoveeritud farmi, kus laetalad madalal, tuli söödamikserit valida kõrguse järgi,“ meenutab Haamer. „Ja mitte vaadata, mis brošüüris kirjas, vaid panime reaalselt tollipulga peale. Kui söödamikseri traktorit valisime, siis tuli hiljem kabiini kinnituspoltidelt sentimeeter maha lõigata, et see lauta mahuks.“
Tammel müüb McCormicku traktoreid, ent need on Toomjürker vaikselt välja vahetanud. „Põhjus on selles, et nad ei pakkunud pikka aega kiire käigukastiga masinaid,“ selgitab Haamer. „Nende kiirus jäi alla 40 kilomeetri tunnis, aga mul on kõige kaugemad maad 20 kilomeetri kaugusel. Päeva lõikes teeb tuntava vahe, kas masin sõidab 40 või 50 kilomeetrit tunnis. Seepärast ongi kasutuses kiiremad traktorid, John Deere’id ja üks Fendt. Viimane sõidab koguni 60-65 kilomeetrit tunnis ja siin on jõudluse vahe vägagi tuntav, päris mitu otsa jõuab päevas rohkem teha.“
Kui ettevõttes sõidab masinatega vaid kaks meest, kas siis vähemate traktoritega toime ei tuleks? „Hooajatöödel leian mõne mehe appi ja mu enda poiss on ka juba mehe eest välja, nii et siis on kõik masinad töös,“ vastab peremees. „pealegi on hea, kui sul on midagi tagavaraks juhuks, kui mõne masinaga midagi juhtuma peaks.“
Sama küsimus tekib, kui vaadata masinate võimsust ja haakeriistade suurust – saaks ju ka väiksematega? „Kui loomade ja hektarite arvu vaadata, siis tundub tõesti nii,“ ütleb Haamer. „Aga kuna töökäsi on vähe, siis masinad peavad seda kompenseerima. 400 hektari jaoks poleks ehk üheksameetrist niidukit vaja, aga ma saan sellega rohkem tööd tehtud kui siis, kui mul oleks masinate peal 1-2 meest lisaks tööl. Masinad on ehk klass võimsamad ka selle arvestusega, et siis ehk jagub neil ressurssi rohkem, nad ei saa kogu aeg täiskoormust ja peavad ehk kauem vastu kui viis aastat. Ma tahaksin nendega ikka nii kümme aastat tööd teha.“
Kombaine on ettevõttes ainult üks, seepärast sai see muretsetud täiesti uuena ja pigem veidi võimsamana kui vaja. Ikka selleks, et kestaks.
Haamer näitab rohelist Merlo rataslaadurit. „Minult on tihti küsitud, et kas tõesti sul on eraldi laadurit vaja? Õige vastus on, et see masin saab igapäevaselt kõige rohkem tööd. Alates siloaugust silo või sõnnikuaunast sõnniku võtmisest kuni majale katusekivide või fermide pealetõstmiseni ja vundamendi tagasitäimiseni. Põhurullid on ka sellega kokku aunatatud. Varem tegime rullisilo, nende tõstmine ja mikserisse laadimine, kivide korjamine – Merlo saab ikka hullupööra tööd.“ Ja kive Saaremaa põldudel jagub. Haamer viskab Saare huumorit ja ütleb, et mõnel põllul on vahel kivide vahel natuke mulda ka näha.
Rullisilo jäi minevikku
80% haakeriistadest on küll Tammeli firmast ostetud, arvab peremees ja näitab Elho niidukit Arrow. „Soome toode, mina olen selle kvaliteedi ja hinna-kvaliteedi suhtega väga rahul,“ ütleb ta. „Tänavu kevadel läks vahetusse. See on meil juba teine Elho, sama suur kui eelmine.“ Haamer nendib muiates, et insenerid oskavad toote täpselt nii kujundada, et selle eluiga jääks intensiivsel kasutamiseks kolme kuni viie aasta kanti. „Mitme asjaga olen proovinud seitse-kaheksa aastat välja vedada, aga pärast viiendat aastat hakkab raud väsima, eriti jupid seal sees, mida sa ei näe. Ja tulebki riist välja vahetada. Väiksema koormusega teeniks see veel aastaid edukalt, aga me ei saa riskida, sest kui see kiirel ajal laiali läheb, siis pole mul siin midagi asemele võtta. Naabritest tuleks kindlasti keegi appi, aga alles siis, kui oma töö tehtud.“
Elho kõrval seisab samuti Tammeli müüdav Einböcki oraseäke. „Lihtne ja töökindel,“ tunnustab Haamer. „See on meil juba kümmekond aastat olnud. Kevadel laseme orase üle ja karjamaad ka. See tõmbab lehmakoogid laiali, siblib ja ergutab pealispinda. Laiust on 12 meetrit ja kui vaja, saame ka täiendkülvi teha.“
Maschio pressib ettevõttes tänasel päeval vaid põhku ja heina, silo tehakse teist aastat platsil. „Enne oli meil Orkeli press, aga tahtsin rihmadega mudelit, et rullid oleksid tihedamad,“ selgitab Haamer. „Nii mahub rohkem materjali sisse. Nelikantpaki press oleks veel parem, aga nende hinnad ja minu mahud ei käi kokku. Tammelil oli Maschio võtta ja see maksis konkurendi hinnast vaid umbes poole. Teist aastat on kasutuses ja mina olen rahul. Võin teha 60- ja 90-sentimeetriseid, aga ka 1,6-meetriseid rulle.“
Loomadel on nüüd täis saanud esimene aastaring platsisilo süüa. „Silo kvaliteet on parem ja seetõttu söövad loomad seda meelsamini,“ ütleb Haamer. „Lisaks korralikult kasvanud kile hinnale on see kõva argument platsisilo kasuks.“
