Nakatumissurve ja resistentsusolukord määravad tõrjevahendite valiku ja kasutamise intensiivsuse. Et põllud ka edaspidi terved püsiksid, on praegu tähtis tegutseda vastavalt olukorrale.
Dr. Bernhard Werner, Alam-Saksimaa Põllumajanduskoda, Hannoveri piirkonnakontor
Kasutage vähem pestitsiide! Seda nõuavad poliitikud ja avalikkus. Kuid kas see on nii lihtne ilma majanduslikku kahju kandmata? Kindel on igatahes, et sellele küsimusele pole üldist vastust. Pigem on motoks: proovile tuleb panna iga põllukultuur ja taimekaitsevahendite erinevad kasutusalad.
Hea resistentsusega sordid ja kuivad kevaded pärsivad jahukaste teket.
Kas nisus on võimalik fungitsidide arvelt säästa?
Saksamaal kasvatatakse nisu umbes kolmel miljonil hektaril. Keskmiselt töödeldakse neid fungitsiididega vähemalt kaks korda aastas. Seetõttu on mõttekas küsida, kas selles põllukultuuris on veel potentsiaali fungitsiidide säästmiseks. Selle taustal on huvitav ka märkida, et talinisu keskmine töötlemisindeks on Saksamaal viimase kümne aasta jooksul kõikunud 1,8 ja 2,7 vahel, olenevalt ilmast, sordist ja piirkonnast.
Väiksem fungitsiidikasutus oleks parem mitte ainult keskkonnale, vaid ka ettevõtte rahakotile. Ainuüksi teravilja fungitsiidide valdkonnas oli hinnatõus 2022. aastast 2023. aastani kohati tublisti üle 10%. Sellega kaasnes küll kõrge teraviljahinna periood. Nüüdseks on nisu hind taas oluliselt langenud, kuid kindlasti pole 2024. aastal oodata taimekaitsevahendite hindade langust.
Sellises lähteolukorras räägib kõik selle poolt, et integreeritud taimekaitset tuleks rakendada intensiivsemalt kui kunagi varem. Fungitsiidide kasutamisel nisus tähendab see eelkõige kahjustuste tõenäosuse minimeerimist. Kahjusid saate vähendada näiteks läbimõeldud külvikorra, kohandatud külviaegade, tervete sortide valiku ja liigsest väetamisest loobumisega. Kui need tingimused on täidetud, tasub enne tõrjeotsuse tegemist põlde eriti põhjalikult kontrollida või kasutada prognostilisi mudeleid. Igaüks, kes otsustab, et haigustega on vaja võidelda, peab seejärel valima õige tõrjekuupäeva ja sobiva vahendi.
Uued kasutusload
Nagu viimastelgi aastatel, jätkub nisu fungitsiidide valiku kahanemine ka edaspidi kooskõlastusnõuete tõttu. Selle peamiseks põhjuseks on asjaolu, et olulisi fungitsiidseid toimeaineid ei ole EL-is enam heaks kiidetud. Mõnel juhul võetakse heakskiidud ka tagasi või tühistatakse. Nende taimekaitsevahendite puhul kehtivad sageli lühendatud müügi- ja kasutusperioodid.
Viimased olulised muudatused eelmisel aastal olid toimeaine Prochloraz järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine (nt Ampera, Kantik, Mirage). Järelejäänud varusid ei tohi 2024. aastal enam kasutada ja seetõttu tuleb need utiliseerida. Sama kehtib ka toimeainet Isopyrazam sisaldavate toodete kohta (nt Bontima, Seguris Era, Gigant). Vähemasti ei aegu 2024. aastal rohkem ükski teravilja fungitsiidide kasutusluba.
Uusi registreerimisi aga peaaegu ei ole. Ainsad, mis siinkohal mainimist väärivad, on esialgu vaid esimeseks töötluseks (T1-ajaks) mõeldud Delaro Forte, ning Amistar Max, mille heakskiitu oodatakse tulevaks hooajaks.
Kuidas välja töötada õige tõrjestrateegia
Seenhaiguste tekitajate resistentsus tõuseb muutumatult. Eelkõige Septoria tritici puhul on oodata asoolide efektiivsuse jätkuvat vähenemist. Mitmete asooli-toimeainete eeldatav kadu suurendab ka järelejäänud toimeainete valikusurvet. Seetõttu arvestage pritsimisel kindlasti asoolivahetusega! Lisaks tuleks strobiluriini, karboksamiidi ja pikoliinamiidi sisaldavaid toimeainete kombinatsioone kasutada ainult üks kord kasvuperioodil, kuna nendel toimeainerühmadel on suur resistentsusrisk.
Roostete vastu saab kindlasti veel kergesti võidelda, eriti toimeainega tebukonasool ning strobiluriini sisaldavate toodetega. Kuigi tebukonasooli (nt Folicur, Helocur, Orius jt) kasutusluba hakkab aeguma, näib, et 2024. ja 2025. aastaks on vastavate ainete kasutamine siiski tagatud.
Lisaks eelpool mainitud taimekasvatuslikele meetmetele kahjustuste vältimiseks on tähtis leida õiged tõrjekuupäevad. Abiks on põldude intensiivne kontroll, kahjude piirmäärade rakendamine ning prognoosimudelite kasutamine. Selleks sobivad väga hästi Saksamaa ametlike teenistuste infosüsteemid Integrated Pest Protection (ISIP). Aadressil www.isip.de saate igapäevaselt tutvuda kõigi oluliste teraviljahaiguste nakatumise tõenäosustega. Kui soovite täpsemat teavet, saate kasutada mitmeid teisi prognoosimudeleid. Kõrreliste silmlaiksuse ja Septoria tritici jaoks on näiteks on saadaval mudelid, millega saab luua põllupõhiseid prognoose. Uusi prognoosimudeleid on oodata ka muude haiguste, nagu pruunrooste ja kollase rooste jaoks. Lõppkokkuvõttes on siiski ülioluline hoolikalt kaaluda kõiki tõrjemeetmeid, võttes aluseks nakatumise hetkeolukorra!
Eesti kohta saab samasuguseid andmeid vaadata aadressilt metk.agri.ee/taimekahjustajate-monitooring
Kollane rooste on endiselt üks kergesti tõrjutavaid haigusi.
Strateegiad nisu jaoks
Erinevad fungitsiidistrateegiad olenevalt nakatumise olukorrast on ära toodud ülevaadetes 1 ja 2. Kerge kuni mõõduka nakatumise korral ilma fusarioosi riskita piisab tavaliselt kahest töötlusest (vt ülevaadet 1). Pärast asooliga eeltöötlust toimub viimane töötlemine juba pärast lipulehe ilmumist. Eeltöötluse tüüp sõltub esialgsest nakatumisest. Kui tegu on näiteks roostehaiguste esialgse, mõõduka ilmnemisega, võib üsna edukalt kasutada Helocuri või Sirenat. Kui Septoria tuleb varakult mängu, oleks hea valik Revystar, nagu ka protiokonasooli sisaldavad tooted (vt ka „Fungitsiidide katsetused“ alates lk 100). Samuti võib eeldada, et neil on osaline toime kõrreliste silmlaiksuse vastu.
Lõplik töötlemine toimub kaheetapilises strateegias karboksamiidi kombinatsiooniga (nt Elatus Era, Ascra Xpro, Revytrex või Univoq), millest igaüks sisaldab 60–75% heakskiidetud kogusest. Pöörake alati tähelepanu asoolivahetusele pritsimise ajal.
Väga madala nakatumistasemega aladel, kus ei esine viljapea-fusarioosi ohtu ning hilisemat pruunroostega nakatumist, võib pihustusjada koosneda ka vaid kahest kuluefektiivsest asoolitöötlusest. Alternatiivina oleks mõeldav ka ühekordne töötlemine kombineeritud preparaadiga pärast lipulehe ilmumist.
Tagamaks, et fusarioos ei muutuks probleemiks, tuleb integreeritud meetmeid järjepidevalt rakendada. Kui õitsemise ajal läheb töötlemist siiski vaja, on tähtis pritsimisaja ideaalne valik.
Raskema nakatumisega kohtades (vt ülevaade 2, lk 99) tuleb rakendada laiaulatuslikku kaitset kolmekordse strateegia abil. Seejärel saab BBCH 39–49 jaoks kasutatavate vahendite summat vähendada 50% võrra. Hilise pruunrooste nakatumise eest kaitsmiseks piisab viljapeade töötlemisest puhta asooliga. Resistentsuse vältimiseks peaksite tähelepanu pöörama ka asoolide vahetamisele pritsimisjärjestuse käigus. Kohtades, kus on kõrge Septoria tritici risk, on soovitatav esimesel või teisel töötlusel lisada kontaktainet Folpan. Viljapea-fusarioosi sihipärane tõrje on keerulisem ja kulukam. Suur risk tekib fusarioosile vastuvõtlikel sortidel, kombineerituna multšikülviga pärast maisi, suhkrupeeti või teravilja ning sooja ja niiske ilmaga enne nisu õitsemist või selle ajal. Tõrje tuleks teha võimalikult nakatumispunkti lähedal. Viimaste aastate testides saavutasid Prosaro, Sirena Pro Pack ja Osiris MP parima tõrjevõime, arvestades DON-väärtuste ja nakatumissageduse vähenemist. Soleil või Magnello mõjusid keskmiselt – kuid neil oli hea hinna ja kvaliteedi suhe.
Keskmise fusarioosiriski korral piisab veidi soodsamast Soleili (1,2 l/ha) või Magnello (1,0 l/ha) kasutamisest. Vajadusel saab mõju tõhustada, lisades ca 100 kuni 150 g protiokonasooli.
Kui fusarioosi risk on suur, võib tõrjeks kasutada näiteks Prosarot (1,0 l/ha) või komplekte Osiris MP (1,0 l/ha Caramba + 0,5 l/ha Curbatur) või Sirena Pro Pack (Sirena + Protendo forte + Vextasil). See aga suurendab oluliselt ka tõrjekulusid. Kindlasti on mõttekas hoida viljapea-fusarioosi nakatumise risk algusest peale madalana tehniliste meetmete abil, nagu eelviljad, mullaharimine ja sordivalik.
Kokkuvõte
Talinisu lehe- ja viljapeahaigustega võitlemisel saab vähendada kasutatavate fungitsiidide koguseid. Taimekasvatuse meetmete ja eelkõige sortide valiku abil saab nakatumissurvet hoida algusest peale madalal tasemel. Taimikute intensiivne jälgimine ja prognoosimudelite kasutamine aitab täpselt hinnata ka oma valdkonnaspetsiifilist nakatumisriski. Kui aga esineb tõrjet vajav nakatumine, on majandusliku kahju vältimiseks möödapääsmatu fungitsiidide sihipärane kasutamine, arvestades kõiki asjakohaseid nõudeid.
Fungitsiidide katsetused
Mida suudavad tooted
Viimastel aastatel on kevadiste tugevate põudade tõttu paljudes kohtades (vähemalt Põhja-Saksamaal) domineerivaks haiguseks rooste. Roostetundlikel sortidel põhjustas tõsine nakatumine mõnikord märkimisväärset saagikadu. Üldiselt kõige olulisem nisu seenhaigus Septoria tritici mängis ilmastiku tõttu seevastu vaid väikest osa.
Eelmisel kevadel oli olukord teine. Niiskemate tingimuste tulemusel oli Septoriaga nakatumine nisukultuurides oluliselt suurem kui eelmistel aastatel – eriti meremõjuga rannikualadel. Kuid mais/juunis esines kuiva ilma tõttu lipulehtedel sageli vaid väikest nakatumist. Esialgne nakatumine ei jätnud enamikus kohtades püsivaid kahjustusi.
Saksamaa Põllumajanduskoja Alam-Saksimaa katseprogrammis (pole siin ära toodud), kus uuriti erinevate asoolfungitsiidide toimet (peamiselt Septoriale) esimesel töötluspäeval BBCH 31–32 (T1), oli mõju saagikusele samuti väga väike, mis toetab praktilisi tähelepanekuid. Lõppkokkuvõttes oli selles katseseerias kõige tõhusam Septoria vastu mefentriflukonasool (nt Revystar), millele järgnes protiokonasool. Muud asooli-toimeained jäid oluliselt maha.
Lisaks põldude intensiivsele kontrollile võivad prognoosimudelid aidata ka õiget töötlusaega tabada ja õiget fungitsiidi valida.
Üldiselt tekitasid just roostehaigused tänavu nisule enim kahju – eriti roostetundlikel sortidel.
See selgus ka ülevaates 3 näidatud katseprogrammis. Siin testiti erinevaid toimeainete kombinatsioone T2 määramiseks (lipulehtede töötlemine) täis- ja poolkoguste annustamisel. Tehti kaks katset sordiga 'Obiwan' Dötebergi kasvukohas (Hannoverist läänes) ja sordiga 'KWS Donovan' Höckelheimi kasvukohas Northeimi lähedal ning tulemused ühendati. 'Obiwan' on Septoria ja DTR suhtes vastuvõtlikum. 'KWS Donovan'-il on seevastu nõrkus pruunrooste vastu. Sordiomadused kajastusid katsetulemustes.
Keskmised saagid näitavad, et üksikute fungitsiidimeetmete abil on saagikaitse umbes 5–20%. Kui Septoria nakkus 'Obiwan'-is põhjustas saagikao vaid kuni 6%, siis pruunrooste nakkus 'Donovan'-is põhjustas ligi 40% väiksema saagikuse. Septoria tritici oli 'Obiwan'-is kõige paremini tõrjutud Revytrexi täieliku kasutusnormiga, kuid Amistar Gold (asoksüstrobiin + difenokonasool) ei avaldanud siin Septoriale enam mingit mõju. Lõppkokkuvõttes ei saa strobiluriinilt enam eeldada Septoria vastast efekti, arvestades praegust resistentsuse olukorda.
Kui rääkida roostevastasest mõjust, avaneb teistsugune pilt. Siin näitas Amistar Goldis sisalduv asoksüstrobiin oma tugevaid külgi. Ka teised ainete kombinatsioonid näitasid selget roostevastast efekti, kuid tõhususega 60–70% ei ole need täiesti rahuldavad. See näitab, et asoolid mefentriflukonasool (Revytrexis) ja protiokonasool (Univoqis ja Abranis) ei ole kõige tugevamad pruunirooste tõrje vahendid. Seda kinnitab ka poole väiksema kasutusnormiga variantidel tõhususe märkimisväärne langus. Praktiliste rakendussoovituste puhul tähendab see, et lipulehe faasis ei tohi kulunorme oluliselt vähendada, välja arvatud juhul, kui järgneb ka viljapeade töötlemine, näiteks mõne asoolpreparaadiga.
KIIRE ÜLEVAADE
· Kasutage kõrge resistentsusriskiga rühmadeks klassifitseeritud toimeainerühmi, nagu strobiluriinid, karboksamiidid ja pikolinamiidid, ainult üks kord hooaja jooksul.
· Asoolide toime Septoria vastu väheneb jätkuvalt. Seetõttu tuleb pritsimisjärjestustes tingimata asoole vahetada.
· Roosted võivad põhjustada suuri saagikadusid. Kuid nendega on siiski lihtne võidelda – näiteks toimeaineid tebukonasooli või strobiluriini sisaldavate toodetega.
· See, kas vajate ühte, kahte või kolme pritsimist, sõltub eelkõige ilmast. Kaaluge hoolikalt igat fungitsiidi kasutamist, lähtudes tegelikust nakatumisest.
